Tagasi ETBL-i avalehele

Nigeri loodus

Aafrika füüsiline kaart

Suurem osa Nigeri territooriumist paikneb 200–500 m kõrgusel lavamaal. Kõrgeim on riigi keskosa, seal asuvad orgudest liigestunud Aïri platool kuni 2022 m kõrgused Bagzane mäed, kirdeosas ulatub 1230 m kõrguseni Djado platoo. Aïri platood ääristab läänest Talaki ja idast Tenere liivatasandik. Madalaimad on riigi kagu- (Tšaadi järve nõgu) ja edelaosa (Kesk-Nigeri nõgu). Kolmveerandi territooriumist hõlmab Sahara, ülejäänu (lõuna- ja edelaosa) lähisekvatoriaalse kliimaga Sahel.

Aasta keskmine sademehulk suureneb lõuna suunas. Saharas sajab alla 100, maa lõunaosas kuni 600 ja äärmises edelaosas kuni 800 mm/a. Sajab pms. suvel. Niger on maailma kuumima kliimaga riike (keskmine temperatuur on mais 32–34, jaanuaris 20–24 °C). Kevadel puhub kuiv kuum kirdemussoon harmattan, mis toob kaasa tolmu ja liiva. Sageli on põuda. Vett jätkub üksnes riigi edelaosas, mida veestavad Nigeri jõgi (Nigeris 600 km) ja tema lisajõed. Peale Nigeri jõe on alalise vooluga vaid Tšaadi järve suubuv piirijõgi Komadugu Yobe. Rohkesti põhjavett on Aïri ja Djado platoo alal.

Nigeris on valitsev kõrbetaimkate. Lõunaosas on poolkõrbet ja kuiva savanni. Peamiselt inimtegevuse tõttu savann hävineb ja kõrb tungib peale. Sahara laienemise peatamiseks on valitsus koostanud kõrbe metsastamise kava.

Nigeri uraanimaagivaru on maailma suurimaid, leidub ka kivisütt, raua-, tina- ja molübdeenimaaki, fosforiiti, kulda, kipsi, soola ja naftat.

Nigers elab 131 liiki imetajaid (ohustatud on 12 liiki, 4800 sh addaks, kabe- ja liivagasell), 530 liiki linde (pesitsejaid 125), 58 liiki roomajaid ja 7 liiki kahepaikseid. Riigis on 9 kaitsealad; UNESCO maailmapärandi nimistusse on võetud Aïri ja Tenere looduskaitseala (1991, kuulub samanimelise biokaitseala koosseisu) ning piiriülene W rahvuspark (1996, kuulub samanimelise biokaitseala koosseisu). Nigeri jõe ääres on rahvuspark W ja Tamou reservaat, neis elutsevad peamiselt savanniloomad (ele­vant, pühvel, tüügassiga, antiloobid, lõvi, leopard), jõehobu, krokodill ja veelinnud.

EE 15, 2007