mullamorfoloogia, õpetus mulla ehitusest ja välistunnustest; mulla välimik. Tähtsaimad mulla mor­foloogilised tunnused on mullatekkes moodustunud ja mulla geneesis arenevad geneetilised horisondid, nende järjestus, tüsedus, värvus, struktuur, tihene­mine, üleminek ja niiskus, uusmoodustised (roosteplekid, konkretsioonid, voolusvormid ehk kutaanid, gleilaigud, soolakirmed, koproliidid) ning lisan­did (juurejäänused, söetükid, luud, metall). Erista­takse mulla makro-, meso- ja mikromorfoloogiat. Makromorfoloogias rakendatakse meeleelundite abil tehtavat vaatlust, mõni omadus (lõimis, struktuur) määratakse käes või lihtsate reaktiivide abil (kihisemine, pH). Mesomorfoloogias kasutatakse vaatluse tegemiseks luupi, binokulaari või harilikku mikro­skoopi, mikromorfoloogias optilist ja elektronmikroskoopi.

VE, 2006; EME 2, 2009