Morna mõis

Mõisa peahoone ja selle ees olev tiik

Ait

Moonakatemaja

Morna mõis, asub Viljandi maakonnas, Karksi vallas, Morna külas.

Morna oli Siversite perekonna valduses. Mõis asutati 1829 Õisu mõisast eraldatud lõunapoolsetel maadel. Esimene omanik oli Karl von Sivers (8. VIII 1786 – 5. VI 1870), kes alustas mõisakompleksi rajamist. Tema poeg Arthur von Sievers (28. VII 1835 – 2.IV1896) oli Liivimaa õuekohtu president. Mõisa päris teine poeg Armin von Sievers (20. I 1842 – 7.III 1878), kelle surma järel olid pärijateks lesk Katharine Karoline Adelheid von Sivers (sünd von Rennenkampff) ja alaealised lapsed Valerie, Karl, Peter ning Sigurt. Mõisa viimane omanik oli aastast 1900 kuni 1919. aasta võõrandamiseni Karl von Sivers (Karl Arthur Eugen; 27. VIII 1875–). Mõisa hindamisväärtus oli viimase pärandamise ajal 72 500 rubla. Lisaks Mornale kuulus talle ka Pahuvere mõis.

Peahoone

Säilinud on väike kompaktne klassitsistlik ansambel, millesse kuuluvad mõisa peahoone, moonakatemajad, ait, aednikumaja, tall, tõllakuur, kasvuhoone ja park. Peahoone on ühe­korruseline, kõrge täiskelp­katusega kivist hoone, ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi II poolel, järgib üldkujult ja välisilmeit aga 18. sajandi lõpu ehitustraditsioone. Esikülje keskel sissepääsu ees on lahtine eeskoda, aknad on ülaosas kergelt kaarjad. Si­sekujundus on tagasihoidlik, vestibüüli lage kaunistab me­tallrosett.

Kõrvalhooned

Kõrvalhooneid on arvukalt, osa neist asub peahoone eesväljaku äärtel, olles viimasega ansambliliselt seotud, osa aga pargi tagaküljel langeva reljeefiga alal. Enamus on lihtsad poolkelpkatusega maa­kivihooned, avad on ääristatud tellistega. Huvitavamad on:

• kaaristuga ait, mis on poolkelpkatusega massiivne maakivist krohvimata hoone. Külgfassaadis ja poolviilu kelbakolmnurga all lihtne laudkarniis. Esifassaadis on ulualune, mis kaetud nelja arkaadiga kaaristuga. Selle kõrge kaarega silluste kannad toetuvad kitsa talumivööga neljatahulistele telliskivisammastele. Hoone poolviilus kaheksaruuduline lakaaken;
• moonakatemajade rühm koosneb mitmest maakivihoonest, mille krohvimata seintes kasutatud tellist, eelkõige avade külgedel, kohati hambuvate plokkidena. Hooned on kaetud poolkelpkatustega, katteks kivi või laast. Ühel hoonel on külgfaasaadides ja poolviilu kelbakolmnurga all laiad, tuulekastilaadsed laudkarniisid, teistel üleulatuvad räästad. Hooned võivad pärineda 19. sajandi II poolest.

Park

Väike vabakujuline park on kaheosaline. Piirneb ühelt küljelt väga suure viljapuuaiaga. Esiväljaku moodustab pikk ovaalse kujuga muruplats, mille keskteljelt mõnevõrra küljele viidud lõpus paikneb peahoone, väljaku teist otsa liigendab tiik. Väljak on ümbritsetud ringteega. Tähelepanu­väärne on peahoone esiväljaku kujundus eri liiki ja vormi elu­puudega, millest moodustuvad püramiidiread ja kõrged hekid, moodustades esiväljakust ümbritsevast maastikust isoleeritud ruumi. Fooni loovad vabakujuliselt paigutatud pärnad, vahtrad ja nulud.

Parki piirab maakivist umbes 0,5-0,7m kõrgune ja 1 m laiune piirdemüür.

Kasutatud allikad ja välislingid

• Morna mõis. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Viljandi rajoon. V. Ranniku. Tallinn 1978. A-124
• Morna mõis Kultuurimälestiste Riikliku Registri andmebaasis