Heimtali mõisa juustukoda

Heimtali mõis, oli algselt Karksi ordulinnuse valdus (esmamaining 1528 Linsen, hiljem Kurwitz ja Agende). Kuulus 1744–1919 Siversitele, oli vahepeal Õisu mõisa koosseisus, eraldati sellest taas 1789 Peter Reinhold von Siversi ajal (mõis sai nime 1793 tema surnud pruudi Luise Heimthali auks), kes alustas 19. sajandi algul peahoone ehitamisega (osa ruume lõpetati alles sajandi keskpaiku).

Klassitsistlikku, sümmeetriliselt asetseva kõrgema keskosa ja madalate tiibadega Palladio stiilis härrastemaja ümbritseb Raudna ürgorgu laskuv liigirikas allikatiikidega park (37 ha, LK). Hermann von Siversi ajal (1835–67) ehitati härrastemaja ümber.

Edumeelse majandamisega Heimtali mõisas mindi teolt rendile üle juba 1810, osteti juurde Õisu ja Kaarli mõisa maid, tema juurde kuulusid Songa, Marna ja Peetri karjamõis ning kõrts.

1857–58 ehitati neogooti stiilis juustukoda (nn Jahiloss, ekslikult peetud viinaköögiks, ennistatud 1984 puhkemajaks, arhitekt Anu Vaarpuu). 1858–61 ehitati maakividest ja tellistest lahtise sisehooviga 15-nurkne ringtall-maneež (mahutas lauda, sigala, talli ja tallimehe ruumi) ja mõisniku enda leiutatud viljakuivati, mis nn Heimtali kuivatina muutus üldlevinuks. Peeti meriino lambaid. Roosal asus tellisetehas. 1919 muudeti Heimtali mõis riigimõisaks, Nõukogude ajal oli seal sovhoosikeskus. Peahoones asub aastast 1932 kool.

Heimtali riigimõisa õlleköök

Heimtali riigimõisa peahoone

Heimtali loss (1900)

Paistu kihelkonna rüütli- ja riigimõisad

Aidu mõis | Heimtali mõis | Holstre mõis | Loodi mõis | Morna mõis | Pahuvere mõis | Tuhalaane mõis | Vardi mõis | Õisu mõis

EE 12, 2003; muudetud 2014