Mikiver, Ilmar

Ilmar Mikiver (pseudonüümid –verus, I. M., Ilmar M-er, J. M-r, M. I-r; 1. I 1920 Loksa – 26. IX 2010 Washington), ajakirjanik, teatri‑ ja kirjanduskriitik. Eesti Kirjanike Liidu liige, Eesti Rahvusfondi (Rootsis) asutajaliige, Eesti Üliõpilaste Seltsi liige (1941, alates 1957 vilistlane), Eesti Komitee (Rootsis) asutajaliige ja sekretär (1944–54). Isa rahvaluulekoguja, kellassepp ja peenmehaanik. Vend Olev Mikiver. Oli abielus riigitegelaste Aleksander Oinase ja Alma Ostra-Oinase tütre Hella-Tiiu Oinasega, hiljem Eesti Vabariigi pea- ja siseministri Otto Tiefi tütre Liisu Tiefiga.

Lõpetas 1932 Loksa Algkooli, õppis 1932–38 Gustav Adolfi Gümnaasiumis, lõpetas 1940 Tallinna Reaalkooli. Õppis 1940–43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Lõpetas 1954 muusika‑ ja teatriajaloo erialal Stockholmi ülikooli. 1963–66 õppis Charlottesville'i Finantsinstituudis (USA), kaitses finantsanalüüsi alal teadusliku kraadi (CFA) Virginia Ülikoolis.

Töötas 1942–43 ajalehe Postimees kultuuriosakonna abitoimetajana. Põgenes 1943 Soome, oli Teise maailmasõja ajal vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügemendis. Läks 1944 Rootsi, 1954 Saksamaale, aastast 1959 elas Ameerika Ühendriikides. Oli 1954 (või 1955)–59 Saksamaal Münchenis raadiojaama Ameerika Hääl korrespondent ja aastast 1974 selle Washingtoni eesti osakonnas algul toimetaja, seejärel peatoimetaja ja juhataja, 1992–2002 Eesti Raadio korrespondent Washingtonis.

Avaldanud aastast 1952 välis‑eesti ajakirjanduses (Vaba Eesti, Teataja, Mana) probleemartikleid pagulasteatri ja ‑dramaturgia kohta, kirjutanud dramatiseeringuid („Nipernaadi teelahkmel”, August Gailiti järgi), töötanud 1960. aastatel New Yorgi Eesti Teatris dramaturgina ja stuudio õppejõuna, teinud ka lavastusi. Kirjutanud luuletusi (luuletuskogud „Kirves ja tuiksoon: luuletusi 1960–1975", Toronto, 1976; „Urb: teine kogu luuletusi”, Tallinn, 2007). On Erik Virbsoo ajalookäsitluse „Lugusid möödunud aegadest” (Lund, 1987; Tallinn, 1989) üks kaasautoreid.

Valgetähe III klassi teenetemärk (2001).

Lavastusi

Kirjandus

  • Ilmar Mikiver 50-aastane – Eesti Päevaleht (Stockholm), 16. jaanuar 1970
  • I. Mikiver. Selliaastad „Teatajas“. – Teataja, 22. oktoober 1994
  • A. Horm. Ilmar Mikiver 75. – Teataja, 17. detsember 1994
  • P. Kaldre. Vestlused Ilmariga. – Eesti Aeg : Suve aeg, 12. juuli 1995
  • Vaba Eesti tähistel. Tallinn, 2000
  • H. Grabbi. Ilmar Mikiver 80. – Eesti Päevaleht (Tallinn), 5. jaanuar 2000
  • I. Paju. Tänavusi juubilare. – Rahvuslik Kontakt (Stockholm), 2010, 4
  • [Nekroloog]. – Vaba Eesti Sõna (New York), 30. september 2010
  • [Nekroloog]. – Sirp, 1. oktoober 2010
  • A. Vaga. Jumalagajätt Ilmar Mikiveriga. – Vaba Eesti Sõna (New York), 21. oktoober 2010.
  • H. Kaljulaid. Ilmar Mikiver In memoriam. – Kultuur ja Elu 2010, 3

ETBL, 2014 (K. Haan)