metsakõdu, metsamulla pinnal asuv, põhiliselt orgaa­nilisest ainesest moodustunud mass, mis koosneb mitmesuguses muundumisastmes olevast varisest ja temaga segunenud mineraalsetest osakestest. Metsakõdu on tihe­dasti taimejuurtega läbi põimunud, temas elab veti­kaid, seeni, baktereid ja selgrootuid ning ta sisaldab tolmuteri ja seemneid. Metsakõdul on oluline osa mets-muld-süsteemi energiavoos ja aineringes, ta kujun­dab metsamulla režiime ja seisundeid ning osaleb metsamuldi kujundavais ja arendavais protsessides. Metsakõdu moodustumine, tüsedus ja hulk olenevad puistust ja tema varise koostisest ning muundumisest. Kiire ja hoogsa aineringega leht- ja segametsas püsivat metsakõdu enamasti ei moodustugi.

Metsakõdu põhitüübid on mull, moder ja moor. Mull on iseloomulik lehtmetsale, mis kasvab karbonaatse lähtekivimiga ja alustega küllas­tunud muldadel, moor kujuneb aeglase aineringega okasmetsas leede-, leetunud ja leet-gleimuldadel. Moder kujuneb ja on olemas peaaegu kõigis muu­des metsades väga erinevatel muldadel, ta on kahe eelmise vahepealne.

Loe täiendavalt artiklit varis.

Välislink

• Mull-, moder- ja moorkõdu pildid

VE, 2006; EME 2, 2009 (L. Reintam)