Lüüdik, Agu

Agu Lüüdik (Agathon, aastani 1937 Lüdig; 30. III 1897 Pärnu – 28. III 1949 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Isa ametnik. Oli aastast 1932 abielus Grete Sällikuga.

Elas 1897–1904 ja 1912–17 Moskvas. Õppis 1904–09 Pärnus algkoolis ja progümnaasiumis, lõpetas hiljem Moskvas gümnaasiumi õhtukursused. Töötas 1910–12 Pärnus õpipoisina ja aastast 1912 Moskvas ametnikuna, esines ühtlasi asjaarmastajate ning aastast 1916 ka poolkutselistes teatritruppides, mängis filmis. Tuli 1918 tagasi Eestisse. Oli 1919–27 ja 1946–49 Estonias näitleja ning 1927–46 operetilavastaja ja näitleja. Käis 1924–38 õppereisidel Euroopas (Viinis, Berliinis, Prahas). Tõlkinud libretosid, esinenud estraadil, plaadistanud kupleesid. 

Eesti NSV teeneline kunstnik (1945).

Lavastusi

  • Granichstaedteni Orlov (1927, mängis Jolly Jeffersoni)
  • Kálmáni Montmartre’i kannike (1930, mängis Florimondi, 1939 ja 1945, viimases mängis Pisquatscheci)
  • Benatzky Kolm musketäri (1931 ja 1945, mõlemas mängis Porthost)
  • Ábrahámi Havai lill (1932, mängis Jim Boyd)
  • Kálmáni Kuradiratsur (1932 ja 1940, mõlemas mängis Pfleidereri)
  • Offenbachi Orpheus allilmas (1933, mängis Hans Styxi)
  • Ábrahámi Savoy ball (1933, mängis Mustafa Beid)
  • Ardna Tütarlaps kodumaata (1934, mängis Fredi, ja 1942, mängis Gösta von Schwipsholmi)
  • Ardna Igavene legend (1935, mängis Oskarit)
  • Rombergi Kõrbelaul (1935, mängis Benjamin Kiddi, ja 1946, mängis kindral Birabeau’d)
  • Kálmáni Silva (1935, mängis Bonit, ja 1944, mängis von Weylersheimi, Endlas 1946)
  • Kálmáni Bajadeer (1936, mängis Napoléoni)
  • Lehári Lõbus lesk (1936 ja 1941, viimases mängis Danilot)
  • Beneši Haljal aasal (1937, mängis Pampust)
  • Ardna Tatra tüdruk (1937, mängis Jürit)
  • Ábrahámi Džaina (1937, mängis Bogumili)
  • Frimli ja Stotharti Rose‑Marie (1938, mängis Metsikut Hermanit)
  • Beeri Poola pulmad (1938)
  • Dostali Ungari pruudid (1939, mängis Arpadit)
  • Ábrahámi Roxy ja ta imemeeskond (1940, mängis Jani Hatschekit)
  • Straussi Nahkhiir (1940, mängis Falket), Ardna Kalurineiu (1941, mängis Jüri Põldmad)
  • Zelleri Linnukaupleja (1943, mängis parun Wepsi)

Osi

Bogumil – Agu Lüüdik, Musotte – Salme Lott. Ábráhami „Džaina” (Estonia, 1937)

  • Jepihhodov (Tšehhovi Kirsiaed, 1919)
  • Rohutirts (Millöckeri Seitse švaablast, 1919)
  • Rabiner (Glassi Potash ja Perlmutter, 1920)
  • Sikupilli Juss (Impekoveni ja Matherni Mängupõrgu, 1922)
  • Boni (Kálmáni Silva, 1921 ja 1927)
  • Nolin (Blaumanise Indrani, 1923)
  • Joseph Galicot (Falli Madame Pompadour, 1923)
  • Napoléon (Kálmáni Bajadeer, 1924)
  • Henry Cobett (Tolleri Masinahävitajad, 1924)
  • Blasius (Jarno Csikósparuness, 1927)
  • Mosca (Jonsoni ja Zweigi Volpone, 1928)
  • Ivan (Lehári Tsareevitš, 1930)
  • Udo von Sterzl (Kálmáni Hollandlanna, 1934, ka lavastaja)
  • Benvenuto Raffaeli (Straussi Karneval Roomas, 1939, ka lavastaja)
  • Basil (Lehári Krahv Luxemburg, 1943)
  • Kulõgin (Tšehhovi Kolm õde, 1947)
  • Ollendorf (Millöckeri Kerjusüliõpilane, 1947)
  • doktor Ninko (Nušići Proua minister, 1948)

Helikandjaid

  • Eesti lauljaid operettides III (LP, 1972)
  • Ununenud meloodiaid: laule ja lugusid möödunust II (LP, 1984)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 52 (CD, 2005)

Kirjandus

  • H. Tõnson. Agu Lüüdik. Tallinn, 1970
  • Agu Lüüdik. Estonia. Tallinn, 1997
  • T. Lemba. Esietendus „Madame Pompadour”. – Päevaleht, 26. oktoober 1923
  • R. K.‑P. [Kangro-Pool]. „Tants kulla ümber” (Volpone) „Estoonia” teatris. – Päevaleht, 15. aprill 1928
  • Kje. „Montmartre'i kannike” Estoonias. – Rahva Sõna, 30. november 1930
  • R. K.‑P. [Kangro-Pool]. „Kolm musketääri” „Estoonia” teatris. – Päevaleht, 28. november 1931
  • R. K.‑P. [Kangro-Pool]. Operett avas uksed. „Savoy ball” „Estoonia” teatris. – Päevaleht, 19. september 1933
  • Ami. Uudis „Estonias”. Esimene eesti operett. – Rahvaleht, 24. veebruar 1934
  • Nurr [K. Teder]. Opereti naljavedru Agathon Lüdig. – Päevaleht, 21. oktoober 1934
  • T. Lemba. Esietendus „Kõrve laul”. – Päevaleht, 15. veebruar 1935
  • L. Soonberg. „Lõbus lesk” „Estonias”. – Uus Eesti, 14. veebruar 1936
  • A. Lüüdik. Eesti opereti arengujooni ja tulevikusuundi. – Teater 1936, 6
  • V. Mettus. Eeva pükstes. „Tatra tüdruku” esietendus Estonias 2.10.37. – Päevaleht, 4. oktoober 1937
  • V. Mettus. Tootem tom tom. „Rose-Marie” Estonias. – Päevaleht, 15. aprill 1938
  • V. Mettus. Mõnus operett „Estonias”. [„Poola pulmad”]. – Päevaleht, 30. november 1938
  • Agu Lüüdik veerandsajandit operetis. – Õhtuleht, 6. märts 1945
  • H. Tõnson. Agu Lüüdik. – „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
  • P. Palm. „Nahkhiir” juubeliks. – Sõnumileht, 24. aprill 1997
  • K. Haan. Mälestuseks. – Eesti Päevaleht, 30. märts 1999
  • H. Pedusaar. Opereti naljavedru. – Kive Estonia alusmüürist / H. Pedusaar. Tallinn, 2006
  • A. Raa. Opereti valu ja võlu : Paul Pinnast Agu Lüüdikuni. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T264

Välislink

Nolin – Agu Lüüdik, Guste – Aksy Martinson. Blaumanise „Indrani” (Estonia, 1923)

Blasius – Agu Lüüdik, Fritzi von Schützingen – Grete Sällik. Jarno „Csikósparuness” (Estonia, 1927)

Krahvinna Kovalska – Enna Maripuu, Ollendorf – Agu Lüüdik. Millöckeri „Kerjusüliõpilane” (Estonia, 1947)

Belotte – Grete Sällik, Joseph Galicot – Agu Lüüdik. Falli „Madame Pompadour” (Estonia, 1923)

Maša – Grete Sällik, Ivan – Agu Lüüdik. Lehári „Tsareevitš” (Estonia, 1930)

Joosep Pampus – Agu Lüüdik, Liisi – Riina Reinik. Beneši „Haljal aasal” (Estonia, 1937)

ETBL, 2000 (H. Tõnson); täiendatud 2017