loogika

1. teadus mõtlemise vormidest ja seaduspäradest.

• Formaalne loogika uurib õige mõtlemise seadusi ja vorme, s.t reegleid, mille järgimine tagab arutluse järjekindluse ja õigele järeldusele jõudmise.
• Mitteformaalne loogika uurib, kuidas on saadav õige järeldus, mis ei ole kooskõlas formaalse loogika reegleid järgides saadavaga.
• Matemaatiline loogika uurib mõtlemist matemaatiliste meetoditega ja väljendab mõtlemisstruktuure matemaatiliste sümbolitena ja lausearvutusena.

Neli arvestatavat loogikaseadust on samasuse, vasturääkivuse, küllaldase aluse ja välistatud kolmanda seadus.

Esimesena tähistas Demokritos sõnaga „loogika” tõeste teadmiste reegleid. Formaalse loogika kui teaduse aluse alused rajas Aristoteles; matemaatiline loogika kujunes keskajal, tunnustust leidis alles Gottfried Leibnizi uurimuste tulemusena.

2. mõ­tete ja tegelikkuse nähtuste korrapära ja seaduspära (näiteks arutluse loogika, sündmuste loogika).

VE, 2006