Lodeson, Ülo

Ülo Lodeson (6. VII 1957 Jõhvi), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1982–89). Isa arst, ema meditsiiniõde.

Lõpetas 1975 Rakvere 1. Keskkooli ja 1982 näitejuhtimise erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Mänginud 1982–89 Rakvere Teatris, hiljem mitmes estraaditrupis (sh Eesti Raadio „Meelejahutajas”), olnud 1992–2009 Rakvere Rahvamaja direktor.

Osi

• Mario (Marivaux’ Armastuse ja juhuse mäng, 1982)
• Krudop jt (Krossi ja Rummo Rakvere romanss, 1982)
• Octave (Molière’i Scapini kelmused, 1983)
• Di Ripafratta (Goldoni Võõrastemaja perenaine ehk Mirandolina, 1984)
• Aadu (Luige Poiss põleval laevalael, 1985)
• Sõber (Põldma Ta ei tahtnud olla näitleja, 1985)
• Alferov (Rjabkini Öö kupees, 1986)
• Klaus (Mälgu ja Särevi Õitsev meri, 1988)
• doktor Prentiss (Ortoni Mida nägi ülemteener?, 1990 VAT Teatris)

Kirjandus

• I. Kaber. Näidend rokokooajastust: [Armastuse ja juhuse mäng]. – Punane Täht, 30. märts 1982
• K. Saaber. Härra de Molière Rakveres: [Scapini kelmused]. – Sirp ja Vasar, 26. august 1983
• E. Mälgand. Komöödial on konksud sees: [Võõrastemaja perenaine ehk Mirandolina]. – Punane Täht, 7. aprill 1984

Mario – Ülo Lodeson. Marivaux’ „Armastuse ja juhuse mäng”. (Rakvere Teater, 1982)

Di Ripafratta – Ülo Lodeson. Goldoni „Võõrastemaja perenaine ehk Mirandolina”. (Rakvere Teater, 1984)

Sõber – Ülo Lodeson, Sander – Erik Ruus. Põldma „Ta ei tahtnud olla näitleja”. (Rakvere Teater, 1985)

ETBL, 2000 (O. Kirss); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019