Lindal, Kaja

Kaja Lindal (1990–96 Sööt; 25. IV 1968 Tartu), tantsija, koreograaf, lavastaja, lavalise liikumise õpetaja. Eesti Teatriliidu ja Eesti Tantsukunstnike Liidu liige (aastani 2015). Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu liige (2015). ASSITEJ Eesti Keskuse liige (2018).

Õppis 1978–83 Vanemuise balletistuudios, lõpetas 1986 Tallinna Koreograafiakooli (erialaõppejõud Rimma Onatskaja) ja 2007 Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppe koreograafia erialal. Täiendanud end erinevatel liikumistehnikate koolitustel, omandanud TRE (stressi ja traumat vabastavad harjutused) instruktori oskused Ole Ry ja Susanne Andresi juhendamisel. Tegelenud Tiibeti ci qongi tehnikal põhineva võimlemise ja jooga praktikaga.

Töötanud 1986–2003 Vanemuises balletiartistina. Aastast 2004 tegelenud peamiselt kaasaegse tantsuga. Aastast 2009 osalenud Tantsuteatri Zick töös. Vabakutselise tantsukunstnikuna loonud nüüdistantsulavastusi, koreograafiat kaasaegse tsirkuse lavastustele (näiteks „Viktor ja kollane kera”, 2015 Noblessneri sadamas;  „Igavikuline õhtusöök”, 2018, Big Wolf Company, mõlemad koos Kaspar Jancisega), koreograafiat originaalmuusikale koostöös heliloojatega (Märt-Matis Lill, Monika Mattiesen, Argo Vals, Helena Tulve ja Eliann Tulve, Lauri-Dag Tüür, Pauli Riikonen Soomest jt) jne.

Töötanud aastast 2008 lavalise liikumise õpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Osalenud koreograafina animafilmide „Köögi dimensioonid” (2008) ning „Lotte ja kuukivi saladus” (2011, mõlemad Eesti Joonisfilm) loomisel.

Osi

  • Pardipoeg (Petja ja Hunt, Prokofjevi muusika, 1982)
  • Swanilda sõbratar (Delibes'i Coppelia ehk Emailsilmadega tütarlaps, 1985, Tallinna Koreograafiakooli lavastus Estonias)
  • Pähklipureja (Koreograafilised novellid: J. Puzakovi ja Mattiiseni Kontsert kirjutusmasinale re-mažoor, 1986)   
  • Liblikas (Austeri Bambi, 1987)
  • Köstritütar ja Külaeit (Ojaneni Seitse venda, 1988)
  • tantsija (Tommingase Kevadised manuskriptid, 1989)
  • solist (Orffi Carmina burana, 1991)
  • solist (African Sanctus, Fanshawe’i muusika, 1992)
  • Julia (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1993)
  • Naine (Konserv: Võõrad aknad, Glassi muusika, 1996)
  • Ema (Tommingase ja Jäägeri Kadunud naine minus ehk The Lost Spirit, 1998)
  • esitaja (Saarva Parashütistid, 1998, Tantsukompanii BOX RM)
  • Mees mustas (Tika Maa laul, Mahleri muusikale, 1999)
  • tantsija (Ruusmaa ja Sumera Rohi kavab must läbi, 1999)
  • esitaja (Ulsti Unustatud poeesia, 2009, Fine 5 Tantsuteater ja Tantsuteater ZICK)
  • esitaja (Kivelä Ballroom for Beginners, 2010, Tantsuteater ZICK ja Sõltumatu Tantsu Ühendus)

Lavastusi

  • Lindali Kiri maalt (2004, ka esitaja, Philip Morrise aasta läbilöögi auhind 2005)
  • Lindali ja Ausi Tallinn-Aegviidu (2006 Kanuti Gildi SAALis, ka esitaja)
  • Mari Mägi ja Lindali Opus tempus (2009, Insightout Company Kumu auditooriumis, ka esitaja)
  • Lindali, M. Mägi, S. Paju ja P. Riikoneni Kaks naist köögis, banaanist rääkimata (2010, Insightout Company ja Sõltumatu Tantsu Ühendus Kanuti Gildi SAALis, ka esitaja)
  • Lindali ja P. Tenderi Tagasi reaalsusesse (2011, Sõltumatu Tantsu Ühendus)
  • Lindali ja M. Mägi Ogalik (2012, Insightout Company Kiek in de Köki Bastioni käikudes, ka esitaja)
  • Lindali ja H. Leboni The Leaf Duet (2012, Sõltumatu Tantsu Ühendus, ka esitaja)
  • Lindali ja H. Leboni Rock'n'roll ja lehesadu (2013, Sõltumatu Tantsu Ühendus Viimsi Rannarahva Muuseumis, ka esitaja)
  • Lindali Kehameel (2015, Eesti Tantsuagentuuri koostöölavastus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Insightout Companyga)
  • Lindali Su ärkvelolek on uni (2016, Eesti Tantsuagentuur)

Kirjandus

  • H. Vaus-Tamm. Flöödimängijast on koorunud helilooja: [Opus tempus] – Sirp, 13. märts 2009
  • K. Prints. Seelikualused lood: [Opus tempus] – Sirp, 27. märts 2009
  • E. Lagle. „Opus tempus” – inspireerivalt fantaasiaküllane vaatemäng. – Teater. Muusika. Kino 2009, 6/7
  • J. Ala. Tantsud toidust ja teadusest: [Kaks naist köögis, banaanist rääkimata]. – Postimees, 19. oktoober 2010
  • E. Pajula. Banaanist rääkimata: [Kaks naist köögis, banaanist rääkimata]. – Sirp, 22. oktoober 2010
  • E. Lagle, H. Einasto. Neli vaadet banaanile: [Kaks naist köögis, banaanist rääkimata]. – Sirp, 5. november 2010
  • L. Nigu. Isiklikud katastroofid köögis ja mujal – armastuse võimalikkusest soorolli soos: [Kaks naist köögis, banaanist rääkimata]. – Teater. Muusika. Kino 2011, 2
  • Pealelend. Kaja Lindal ja Mari Mägi. Intervjueerinud T. Kaugema. – Sirp, 6. september 2012
  • I. Viirpalu. Varvaskingad minevikku viival trepil: [Kehameel]. – Sirp, 17. aprill 2015

Välislinke

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2019 (E. Värk)