Lembitu (surnud 21. IX 1217), Sakala vanemaid, muistsete eestlaste tuntuim väejuht. Henriku kroonikas on Lembitut (Lambite, Lembito, Lembitu, Lembitus) mainitud 14 korral, esimest korda seoses Sakala väe 1211. aasta kevadel üle Ümera jõe tehtud tasuretkega. 1212 hävitas Lembitu juhitud väesalk Sakalas tegutsenud misjonäride salga ja tegi sõjakäigu Pihkvasse. Kevadtalvel 1215 kui sakslased olid vallutanud Lembitu linnuse (Leole, arvatavasti Lõhavere) viidi Lembitu jt vanemad vangi, nad vabanesid poegi pantvangiks andes. 1217. aasta alguses, kui saksa vallutajad olid vene väe kaasabil Eestist välja aetud, taotles Lembitu kõigi eestlaste koondamist, et sakslased ka Liivimaalt minema kihutada. Tema kutsel kogunes 6000-meheline Mandri-Eesti maakondade (v.a Ugandi) vägi septembri alguses 1217 Pala (Navesti) jõe äärde. Järgnes Madisepäeva lahing, kus Lembitu langes.

Kirjandus

• Henriku Liivimaa kroonika
• Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn, 1990 

EE 14, 2000