Leius, Kaarel

Kaarel Leius

Kaarel Leius (aastani 1938 Karl Johannes Z o l k; 20. VIII 1891 Pangodi vald – 14. II 1969 Jõekääru, Ontario provints), taimekaitseteadlane. Lõpetas 1916 Odessa sõjaväekooli, õppis Tartu ülikoolis põllumajandust ja zooloogiat, täiendas end 1914–15 Priekules Balti bioentomoloogia katsejaamas, hiljem Lääne-Euroopas. Võttis 1916–18 ohvitserina osa II maailmasõjast ja 1918–20 Vabadussõjast. Oli 1915–16 Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi taimekaitseinstruktor ja Balti bioentomoloogia katsejaama Tartu osakonna (Vahil) juhataja. 1920–21 põllutööministeeriumi taimekaitseeriteadlane, 1921–30 Tartu Ülikooli praktilise zooloogia kabineti assistent, 1930–44 juhataja ja õppejõud, ühtlasi 1921–44 Tartu ülikooli entomoloogiakatsejaama juhataja ja 1930–37 „Eesti entsüklopeedia” taimekaitseeriala toimetajaid. Läks 1944 Saksamaale, osales Balti ülikooli (Pinnebergis Hamburgi lähedal) asutamises ja oli selle õppejõud. Siirdus 1948 Inglismaale ja sealt hiljem Kanadasse. Töötas pensionile minekuni Bellesville'is taimekaitse uurimiskeskuses professorina. Eesti esimene taimekaitseteadlane. Uuris peamiselt põllu-, aia- ja metsakahjurite bioloogiat ja tõrjet, välmis karusmarja-jahukaste tõhusa tõrjevahendi kasoraani, lõi 1922 üle-eestilise taimekahjustajate leviku vaatlejate ja kirjasaatjate võrgu, aastast 1934 hakati tema algatusel avaldama raadios ja ajalehtedes taimekaitseteateid. Oli ka hea aiandusetundja, tegutses puuviljanduse ja eriti ehisaianduse arendamisega. Rajas 1930. aastail Tartus oma koduaeda suure kiviktaimla, oli Eesti suurimaid kiviktaimla istutusmaterjali paljundajaid ja levitajaid, jätkas sama tegevust pensionärina Kanadas Jõekääru asulas, olles selle haljastaja. Oli Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi asutajaid ja 1920 selle esimene esimees, aastast 1927 Rahvusvahelise põllumajandusinstituudi (Roomas), aastast 1934 Soome bioloogiaseltsi Vanamo ja aastast 1935 Soome Entomoloogiaseltsi kirjavahetajaliige. Vabadusristi I liigi 3. järk.