Tagasi ETBL-i avalehele

Eesti entsüklopeediad

Esimene eestikeelne entsüklopeedia

Esimesed katsed Eesti üldentsüklopeediat välja anda tehti 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. 1891 teatas Jaan Nebocat kavatsusest välja anda „Üleüldine Teadustesõnaraamat”, mille käsikiri olevat juba valmis, kuid see jäi ilmumata.

16. XII 1899 teatas Karl August Hermann Eesti Postimehes, et 5–6 aasta jooksul ilmub „Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon”, 12 vihikut aastas, à 60–100 lehekülge. I köite (täht A) 1. vihik ilmus 27. XII 1900, viimane 1904. aastal, maht oli 748 lehekülge, trükiarv oli 2000. 1906 ilmus II köite 1. vihik (B–Brasiilia) ning siis jäi väljaanne pooleli.

1908–09 ilmus Tartus P. Schmdti raamatukaupluse väljaandena 7 vihikut Jakob Martin Muide (eestistatult Rebane) „Hariduse sõnaraamatut” (A–definitsioon). Esimest korda nimetati eessõnas ka kaastöölisi (Johannes Aavik, August Kitzberg, Mart Saar jmt). Väikeseformaadiline (12×19 cm) raamat oli mõeldud 3-köitelisena, à 600 lehekülge. Ka see jäi lõpetamata.

1931. aasta algul avaldas kirjastus Elu 3-köitelisena kavandatud (iga köide 6 raamatut), Bernhard Linde toimetatud entsüklopeedia „Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat” I köite 1. raamatu. Viimane artikkel „aktsidentsid” jäigi pooleli. Entsüklopeedial oli 91 kaastöölist, sealhulgas J. Aavik, Gustav Suits, August Vellner ja A. H. Tammsaare.

„Eesti entsüklopeedia”

„Eesti entsüklopeedia” peatoimetus ja sekretariaat 1934. aastal

1930 algatas Tartus kirjastuse Loodus juht Hans Männik 8-köitelise „Eesti entsüklopeedia” koostamise. Selle 56 vihikut ilmusid 1932–37, artikleid oli 75 754. Teos oli pühendatud Tartu Ülikooli 300. aastapäevale. Peatoimetaja oli Richard Kleis, redaktsioonitoimkonda kuulusid Peeter Treiberg (Tarvel) ja Johannes Voldemar Veski, kaastöölisi oli 417. Trükiarv oli algul 8000, hiljem 6000, tellijaid vastavalt 6888 ja 5205. Eesti valitsus ostis ligikaudu 2000 komplekti koolidele. Täiendusköitest jõudis 1940 ilmuda 4 vihikut, umbes pool kavandatust.

Loodus andis 1937–39 välja ka üheköitelise „Väikese entsüklopeedia” ja selle 3 lisatrükki (8 vihikut, umbes 30 000 märksõna), peatoimetaja oli R. Kleis.

Noor-Eesti Kirjastus hakkas sügisel 1937 Tartus välja andma üheköitelist 10-vihikulist „Rahvaleksikoni” (peatoimetaja Jaan Roos), millest enne Eesti okupeerimist (1940) jõudis ilmuda 768 lehekülge, viimane märksõna oli „manustama”.

„Eesti nõukogude entsüklopeedia”

„Eesti nõukogude entsüklopeedia" peatoimetus 1968. aastal. Ees (vasakult) Helmut Riikoja, Richard Kleis, Ludmilla Raudtits ja Juhan Peegel, taga Viktor Masing, Gustav Naan ja Harri Õiglane

Entsüklopeediate tava üritati jätkata ka pärast Teist maailmasõda. 1950. aastatel tahtis Välis-Eesti kirjastus Estonia anda välja uue „Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast, kultuurist” (tegevtoimetaja Heino Meister), kuid jõudis ilmutada vaid 2 vihikut (lõpeb märksõnaga „Boose”). EKP KK büroo võttis 15. IV 1958 vastu otsuse anda 1958–65 välja 12-köiteline „Eesti nõukogude entsüklopeedia” (trükiarv 20 000), peatoimetajaks nimetati Richard Antons. NLKP Keskkomitee (KK) keelas selle ära. Eesti Riikliku Kirjastuse populaarteadusliku kirjanduse toimetuse juhataja Ludmilla Raudtitsi algatusel üritati selle asemel välja anda mitmeköitelist teatmeteost „Kõigest kõigile”, kuid Moskva seisukoht muutus – otsustati välja anda liiduvabariikide entsüklopeediad. NLKP KK Sekretariaadi otsuse põhjal (16. X 1962) võis välja anda umbes 300-poognalise „Eesti NSV väikese entsüklopeedia” (trükiarv 50 000). 16. VII 1963 loodi „ENSV entsüklopeedia” peatoimetus, peatoimetajaks sai ühiskondlikel alustel akadeemik Johan Eichfeld. Algul lubati teha 3 köidet, siis 6 köidet. Ettetellijaid oli umbes 50 000. 1964 sai väljaanne nimeks „Eesti nõukogude entsüklopeedia” (lühendatult ENE). 1967 määrati peatoimetajaks akadeemik Gustav Naan ja vastutavaks sekretäriks L. Raudtits, peatoimetaja asetäitja oli aastani 1969 R. Kleis, märksõnastiku toimetuse juhataja 1967–80 Uno Ussisoo. Olulise sisulise ja metoodilise panuse andsid ka peatoimetaja asetäitjad Harry Õiglane ja Lembit Valt. 1. köide ilmus 1968. aasta sügisel, 8. köide 1976 ja lisaköide 1978, trükiarv oli 65 000. ENE-s on 1617 autorilt 51 613 artiklit.

ENEKE

1982–86 anti välja 9000 märksõna sisaldav 4-köiteline üldentsüklopeedia „ENEKE. Õpilase teatmeteos”, mille trükiarv oli 75 000. Toimetuskolleegiumi esimees oli Viktor Masing, teos oli määratud põhiliselt 5.–8. klassi õpilastele. See oli Eesti esimene värvitrükis ilmunud entsüklopeedia.

„Eesti entsüklopeedia” teine väljaanne

Eestikeelseid üldentsüklopeediad

ENE teise, põhjalikult uuendatud ja värvitrükis väljaande 1. köide ilmus 1985, ettetellijaid oli 220 000. Uue peatoimetaja (1989–92 ja 1995–99) Ülo Kaevatsi algatusel sai väljaande 5. köide taas pealkirjaks „Eesti entsüklopeedia” (EE).

Aastatel 1985–98 ilmus EE kümme põhiköidet (sisaldavad ligi  60 000 artiklit) ja 1999 lisaköide, mis sisaldas ka aine- ja isikuregistrit. Aastast 2000 oli teaduslik peatoimetaja akadeemik Anto Raukas, 2000 ilmus EE 14. köide „Eesti elulood”, mis koos 2002–03 ilmunud 11. ja 12. köitega moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose. 11. köide esitab süstemaatiliselt käsitletud Eesti ainestikku, 12. köide esitab Eesti materjali märksõnaliselt ja 14. köide esitab suurima seni ilmunud biograafiate valiku (sisaldab 5419 elulugu). „Eesti entsüklopeedia” sarja lõpetasid 2005 ilmunud kaardiköide „Suur maailma atlas” (esimene kaardiköide ilmus 1989) – kõigi aegade mahukaim eestikeelne kaardikogu, mis sisaldab 60 000 tuntuimat kohanime – ja EE 15. köide „Maailma maad” (mõlema peatoimetaja Hardo Aasmäe).

2001 ilmus „Väike entsüklopeedia” (22006; üle 30 000 märksõna ja 5000 illustratsiooni; peatoimetaja Rein Aro).

Vikipeedia

Vikipeedia on pooleli olev paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada. Vikipeedia on olemas enam kui kahesaja seitsmekümnes keeles. Esimene, ingliskeelne versioon, sai alguse 2001 jaanuaris, 2012. aasta mai seisuga on seal üle 3,9 miljoni artikli ning enam kui 16 miljonit registreeritud kasutajat.

Vikipeedia eestikeelne versioon sai alguse 24. VIII 2002. 100 000 artiklit täitus 25. VIII 2012. Eestikeelne Vikipeedia on artiklite arvult 41. keeleversioon.

„TEA entsüklopeedia”

TEA entsüklopeedia

Aastast 2008 annab TEA Kirjastus välja „TEA entsüklopeediat”, mille 22 köidet ja 2 lisaköidet valmivad 2014. aastaks. Koos viimase köitega ilmub entsüklopeedia DVD-versioon. Samaaegselt alustas ilmumist kõigile ettetellijaile mõeldud „TEA e-Entsüklopeedia”.

2007.–2008. ilmus „TEA laste- ja noorte e-entsüklopeedia”, mis põhineb Hispaania kirjastuse Everest entsüklopeedial ja mida on Eestit käsitleva materjaliga täiendatud. Teose 4 köites on üle 6000 foto ja illustratsiooni. Aastast 2010 on „TEA laste- ja noorte e-entsüklopeedia” kättesaadav veebilehekülje Teadur.ee vahendusel.

Eesti Entsüklopeedia veebis

2010. aastal alustati Euroopa Liidu struktuurifondide toetusega Eesti entsüklopeedia ajaloolise ja pildilise teabevaramu digiteerimist. 2012. aasta märtsini kestnud projekti käigus digiteeriti materjal, mis pärineb „Eesti entsüklopeediast” (EE), „Väikesest entsüklopeediast” (VE), Eesti biograafilistest leksikonidest ja muudest Entsüklopeediakirjastuse väljaannetest. Lisaks avaldati faksiimile kujul „Eesti nõukogude entsüklopeedia” ja „ENEKE”.

2012. aastast on Eesti Entsüklopeedia Internetis tasuta kättesaadav. Pidevalt täienev veebientsüklopeedia sisaldab üle 60 000 illustratsiooni ja 90 000 artikli, on üles ehitatud teemavaldkondadena ja jaguneb märksõnaartikliteks.

Artikleid

EE 12, 2003; muudetud 2012