Tagasi ETBL-i avalehele

lehelind

Salu-lehelind

lehelind (Phylloscopus), väikeste roheka sulestikuga värvuliste perekond põõsalindlaste sugukonnas; 47 liiki. Lehelinnud elutsevad Euraasia ja Põhja-Aafrika puistutes, nad on omavahel väga sarnased nii välimuselt, toitumiselt kui ka käitumiselt; kergem on neid eristada laulu järgi. Lehelinnud söövad peamiselt putukaid ja nende vastseid, aga ka teisi selgrootuid; toitu otsivad puuvõras varjudes. Enamik pesitseb maas, kurnas 5–8 muna; rändlinnud.

Eestis on tavalised haudelinnud sirisevalt laulev mets-lehelind, tsilk-tsolkivalt häälitsev väike-lehelind ja veidi metsvindilikult laulev salu-lehelind. Haruldane haudelind on nõlva-lehelind ehk rohe-lehelind (Ph. trochiloides). Läbirändajaina on Eestis kohatud vööt-lehelindu (Ph. inornatus) ja kuld-lehelindu (Ph. proregulus). Eksikülalistena on Eestis kohatud siberi lehelindu (Ph. schwarzi), tõmmu-lehelindu (Ph. fuscatus) ja põhja-lehelindu (Ph. borealis).

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • L. Rootsmäe ja H. Veromann. Eesti laululinnud. Tallinn, 1974
  • E. Kumari. Eesti lindude välimääraja. Tallinn, 1984, 4. trükk
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislink

EE 5, 1990; muudetud 2011