Peeter Lapp (30. X 1924 Kilingi-Nõmme – 22. X 2009 Abja), kergejõustiklane, treener ja sporditegelane.

Alustas sportimist 14-aastaselt, tõusis esile pikamaajooksjana. Tuli 1947 5 km murdmaajooksus Eesti meistriks ja võitis 1947–53 meistrivõistlustel 30 km maantee- ja maratonijooksus 2 hõbedat ja 4 pronksi ning 1951–56 käimises 3 hõbedat ja 6 pronksi. NSV Liidu meistrivõistlustel tuli 50 km käimises 9. ja 10. kohale. Püstitas 2 korral 50 km käimises Eesti rekordi: 1951 5:00.36,0 ja 1952 4:46.02,0. Isiklikke rekordeid: käimises 10 km 46.55,8 (1953), 20 km 1:39.23,0 ja 50 km 4:38.40,0 (1956), maratonis 2:43.20,0 (1952). Kuulus 7 korda Eesti koondisse.

Jõu auliige (1966). Oli 1968–70 Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi liige. Tema juhtimisel rekonstrueeriti Viljandi- ja Pärnumaal 3 staadioni (Nuias, Abjas, Kilingi-Nõmmel). Korraldas Nuias aastaid 50 km käimises Eesti meistrivõistlusi. Töötas aastast 1946 Abjas spordiinstruktorina, Jõu rajooninõukogu esimehena, kergejõustikutreenerina ja Nuia keskooli spordibaaside hooldajana.

Õpilasi: Andres Torim, Enno Sõna, Aarne Link, Rainis Saar, Mati Illison, Rainis Jaansoo.

Tegutses ka kohtunikuna (1965 vabariiklik kategooria).

Poeg Eero Lapp (8. XI 1955 Abja) on kergejõustiklane, tulnud 1983 Eesti vasaraheitemeistriks. Isiklik rekord 68.26. Meistersportlane (1982).

ESBL, 2011; muudetud 2013