Lalsi

Kolga-Jaani valla külade skeem

Kolga-Jaani ja Lalsi vaade 20. sajandi alguses (postkaart)

Lalsi, küla Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas, Vaibla–Kolga-Jaani maantee ääres, hõlmab aastast 1977 ka Põltsamaa jõe äärsed Rõika ja Laashoone; 94 elanikku (2011; 142 el, 2000; 153 el 1989).

Küla läbib Põltsamaa jõgi.

Asulas tegutseb osaühing Lalsi Agro.

Lalsis on Kolga-Jaani Nikolai õigeusu kirik (aastast 1872) ja kalmistu. Kiriku juures on Vabadussõja mälestussammas (aastast 1926; 1941–42 ja 1944–88 oli kõrvaldatud).

Lalsi küla huviväärsusi on veel Ahuoja rahn, Rõika vabriku varemed, Potaste metsavahikordon ning Kille talu, mille ehitas tuntud paadimeister Pedja Kaarel. Asulast kagu suunas jääb Kivisaare kaitseala.

Lalsi külas on sündinud kunstiajaloolane Marta Männisalu, kultuuritegelane ja usuteadlane Vello Salo isa oli Lalsi kooliõpetaja.

Kooliharidus

1848 avati Lalsi kihelkonnakool, mis algul töötas Võrtsjärve ääres Vaiblas. 1873 koliti õppetöö Lalsi praegusesse lagunevasse külamajja, mis oligi algul mõeldud kooliks. 20. sajandi algul ehitati koolile kahekorruseline punastest tellistest maja. 1938–73 aluses 7- ja seejärel 8-klassiline kool.

Koolimaja ees on mälestuskivi.

Ajalugu

Lalsit on esimest korda mainitud 1599 (Lales). Laashoone nimi sai tuntuks pärast seda, kui W. J. von Lauw rajas sinna 1764 klaasiahju (tegutses 1770. aastateni, siis viidi klaasipuhujad Siniküla lähedale Tõrnale). Laashoonel toodetud potast turustati ka välismaale. Rõikal olnud vesiveski rakendati veejõu andmiseks 1794 tööd alustanud Rõika-Meleski peeglivabriku Iihvimisoskonnale (tegutses 1920. aastate alguseni, siis ehitati umber villa- ja jahuveskiks). Nõukogude ajal oli Lalsil Külas on Leie kolhoosi Lalsi oskonna keskus.

Kolga-Jaani valla asulad

Alevik: Kolga-Jaani

Külad: Eesnurga, Järtsaare, Kaavere, Lalsi, Leie, Lätkalu, Meleski, Odiste, Oiu, Oorgu, Otiküla, Parika, Taganurga, Vaibla, Vissuvere