Jean-François de La Pérouse [-rụ:z] (Galaup de, krahv; 22. VIII 1741 Albi lähedal – arvatavasti 1788 Vanikoro saar), Prantsuse meresõitja ja Lõunamere uurija. Suundus 1785 Prantsusmaalt Brestist Louis XVI käsul laevadel La Boussole ja L’Astrolabe ümbermaailmareisile. Sõitis ümber Hoorni neeme Vaiksele ookeanile, uuris Põhja-Ameerika läänerannikut, Filipiine, Aasia idarannikut (k.a Sahhalini, mida pidas Aasia mannermaaks, Kuriile ja Kamtšatkat), avastas Hokkaidō ja Sahhalini vahelise väina (hiljem nimetati tema järgi La Pérouse väinaks). Saatis 1787 diplomaat Jean Baptiste de Lessepsiga (1766–1834) päevikud ja kaardid Kamtšatkalt maitsi Euroopasse (päevikud avaldati 1800). Jäi teel Port Jacksonist (Austraalia) Uus-Kaledooniasse teadmata kadunuks (tema laevade rususid on avastatud Saalomoni saartest kagus Santa Cruzi saarestikus esimest korda 1826–27).

 Ee 5, 1990; MerLe, 1996