Carl Eduard Anton Körber (4. VI 1802 Võnnu, Tartumaa – 4. V 1883 Tartu), baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjamees, Martin Körberi vend. Õppis 1820–23 Tartu ülikoolis usuteadust, lõpetas 1834. Oli 1823–32 Eestis, Venemaal ja Lätis koduõpetaja, reisis vahepeal Itaalias, Saksamaal ja Šveitsis. Töötas 1836–59 kirikuõpetajana Vändras ja Kärus. Toimetas 1859 Tartus ajalehte Tallorahwa postimees ja 1861 ajalehte Das Inland. Avaldanud peale saksa ja eestikeelsete vaimulike teoste („Küllaleib”, 1848) aabitsaid („ABD-ramat”, 1854), õpikuid („Kirjotusse lehhed” I–III, 1852–59; vallakooliõpikute sari „Koliramat”, 1854; üldajaloo käsitlus „Mailma aiaramat, kus sees on, mis mailma algamissest Ma peäl on sündinud”, 1860; „Uus Saksakele öppimisse ramat ma-rahvale", 1863), sõnastikke („Weike Ma kele sanna-ramat”, 1866), rahvapärimust („Wanna aia juttud Saremaalt ja Länemaalt kokkokorjatud”, 1863), valme ja sententse („Wanna rahwa moistusse könned ja targad sannad”, 1869) ning esimesed eestikeelsed lasteproosaraamatud „Karjalaste luggemisse ramat” (1849) ja „Pähkle ramat” (1851, ²1863). Võitles ebausu ja vene õigeusu propaganda vastu, milleks pidas 1846 usuvahetusevastase nn Palermo jutluse.

Töid

• Carl Körber autorina elektronakataloogis ESTER

Kirjandus

• Carl Körber (nekroloog). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, 1883, lk 168–173
• Vana Vändra Körber ja tema „Palermo jutlus". – Teataja 11, 1910
• Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Viin, 1977
• Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995
• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide. Tallinn, 2005

EE 14, 2000; ETeadBL, 2005 (K. Martinson)