kärp, lahits, hermeliin (Mustela erminea), Euraasia ja Põhja-Ameerika väike, vilgas ja painduv kiskjaline (kärplane). Tüvepikkus kuni 38 cm, saba kuni 12 cm, kaalub kuni 760 g, emased on isastest pisut väiksemad. Suvekarvastik ülapoolelt punapruun, alapoolelt valge, sabaots must; talvekarvastik on üleni valge, sabaots must. Elab tundraist poolkõrbete ja mäestikeni, eelistab vahelduva ilmastikuga elupaiku. Eestis on kärpe hõredalt kõikjal, sageli inimasustuse lähedal. Isendi kodupiirkond on 50–100 ha. Toitub peamiselt pisinärilistest, sööb ka linnupoegi ja -mune, kahepaikseid, roomajaid, selgrootuid ja kalu, vähemal määral marju. Sigib kord aastas, viljastub hiliskevadel. Tiinus kestab 9–10 kuud: toiduvaeseks ja külmaks ajaks (talveks) loote areng seiskub ja jätkub elusoodsal ajal. Pesakonnas 3–18, enamasti 4–8 poega. Kärbid on suure sigimisvõimega: viljastuda võivad isegi pimedad pesapojad. Liigi arvukus sõltub pisinäriliste arvukusest, ühtlasi on nad näriliste arvukuse piirajad. Kärp on hinnaline karusloom, talvisest nahast tehti vanasti ülikute mantleid (hermeliinkasukaid).

Kirjandus

• D. W. MacDonald, P. Barrett. Euroopa imetajad. Tallinn, 2002
• Jahiraamat (koostanud T. Randveer). Tallinn, 2003

Välislink

• Kärp (liigikirjeldus)
• Kärbi pildid
• Mänguline kärp BBC Nature kodulehel (video)

EE 5, 1990; VE, 2006; EME 1, 2008 (T. Maran)