Käen, Jule
Jule Käen (29. III 1967 Kuressaare), lavastuskunstnik. Eesti Teatriliidu ja Lavastuskunstnike Liidu liige (1993–2004). Isa kiviraidur, ema lastekodutöötaja. Olnud abielus Erik Ruusiga.
Lõpetas 1985 Tallinna 44. Keskkooli ja 1995 Tallinna Kunstiülikooli (juhendaja Aime Unt). Olnud 1992–2001 Rakvere Teatri kunstnik, töötanud 2001–05 Rakvere Linnavalitsuses reklaamikonsultant-kunstnikuna ja 2006–14 linnakunstnikuna, juhatanud aastast 2010 Rakvere Loovuskeskust (ka asutaja). Teinud lava- ja kostüümikujundusi ka Tallinna teatritele ja moderntantsutrupile Nordstar.
Lavakujundusi
- Wilde’i Tähtis on olla tõsine (1992)
- Mõttuse Isamaa ilu hoieldes (1992)
- Vallaku ja Suumani Teod pahupidi (1993)
- Kivi ja Jalaka Seitse venda (1994)
- Goethe Faust (1995)
- Bulgakovi Don Quijote (1995)
- Goldoni Kahe isanda teener (1996)
- Ibseni Kummitused (1997)
- Milleri Hind (1998)
- Laclos’ ja Hamptoni Ohtlikud suhted (1998)
- Nicholsoni Varjudemaa (2000)
- Lindgreni ja Saaremäe Meisterdedektiiv Blomkvist (2000)
- Lobe ja Raudsepa Vanaema õunapuu otsas (2001)
- Kilty Armas luiskaja (2009, Pikk Mari)
Kirjandus
- M. Vernik. Naine on ... naine. – Virumaa Teataja, 17. detsember 1998
- A. Mäe. Rakvere Teater avas kodulehekülje. – Virumaa Teataja, 2. juuni 2000
- J. Käen. Pühad on eelkõige laste rõõm. Intervjueerinud A. Ojaperv. – Virumaa Teataja, 14. aprill 2001
- Jule Käeni näitus Endlas. – Virumaa Teataja, 5. juuni 2002
- Kunstnik jalutab tööstusmaastikul. – Virumaa Teataja, 30. jaanuar 2003
- I. Grünfeldt. Romantilised maalid nime ja luule valgel. – Virumaa Teataja, 19. jaanuar 2005
- J. Käen. Ideed sünnivad ühiselt. Intervjueerinud I. Mõttus. – Kuulutaja, 12. detsember 2008
- Jule Käen-Torm: „Kui tumedust ei tee, siis ei tule ka valgust”. Intervjueerinud I. Grünfeldt. – Virumaa Teataja, 21. november 2015
ETBL, 2000 (O. Kirss); täiendatud 2016 (T. Truuvert)
