Tori kurat (skulptuur Pärnumaal Tori Põrgus)

kurat (sks Teufel, ingl devil, sm piru, perkele, vn чёрт), dualistlikus mütoloogilises maailmakäsituses isikustatud negatiivne olemisalge, kurja ja paha kehastis, hea (Jumala) vastand. Eesti rahvausundis tekkinud katoliikluse mõjul, rahvapärimuses muinasjuttude ja muistendite negatiivne meelistegelane.

Tabusõnana on saanud hulgaliselt rööpnimetusi (paharet, kõhnret, saadan, pärgel, põrguline, sarvik, pagan, õelus), millele tihti lisatakse ette vana-. Kurat ilmutab end enamasti inimese (mõisniku, musta mehe jms) kujul, vähem loomana (koerana, kassina, jänesena) või saba, sarvede ja loomajalgadega saatürliku olendina. Kuradit püüab pikne välgulöökidega tabada, tema verivaenlased on hundid – „Püha Jüri kutsikad”. Kuradiga on segunenud paljud hirmutavad vaimud (tont, kodukäija, näkk, mets- ja majahaldjad jt) ning juhmid hiiud (Vanapagan). Keskaegses Euroopas omistati nõidadele kuradiga seotust (lokspäri), see tekitas Eestis 17. sajandil hulgaliselt nõiaprotsesse.

Nüüdisajal on „kurat” tavaline vandesõna. Vaata ka Saatan.

Kirjandus

•  Ü. Valk. Allilma isand: kuradi ilmumiskujud eesti rahvausus. Tartu, 1998

EE 5, 1990; VE, 2006; ERL, 2007 (A. Viires)