Näkk. Väike Merineitsi

näkk (rts näck; ingl neck, nixie, vn водяной), germaani mütoloogiast pärinev pahatahtlik veehaldjas, põlvneb enamasti uppunust. Enamasti kaunid naisolendid, keda nähti juukseid kammimas ja kes meelitasid mehi ligi kuldse kandle mänguga või appikutsetega. Näkk võis muuta end loomaks, et meelitada lapsi vette, lõhkuvate hobustega tõllaks, milles appihüüdja, salakariks, mis paadi uputab, ja isegi merekaldal lebavaks mudaks. Ujujat pidi aitama sokkide jalgajätmine (kui näkk haarab jalast, jäävad need ta kätte), karile jäänud paadi lahtipäästmiseks tuli ohverdada mõni ese. Näkile ohverdati ka maal (näiteks jäeti hiide kivi sõnadega: „Näkile kakku!”).

Näkil oli ühisjooni ka Kreeka mütoloogia sireeniga; põhjustab ka haigusi, ennustab õnnetusi ja surma. Tuntud ka lastehirmutisena (kaevunäkk). Näkk tähendab ka kurja vaimu (maa-, metsa-, mäenäkid), Setumaal aga vees elavat kuradit.

MerLe, 1996; EE 12, 2003; VE, 2006