Jaen Klaar ja suurtükilaev Lembit meeskond

Jaen Klaar (ka Jaan; 27. I 1889 Muhu vald – 2. IV 1943 Vožaeli asula, Komi), eesti mereväeohvitser, kaptenmajor (1938), kaugsõidukapten.

Sündis Viira külas Peedu talus. Lõpetas Piiri ministeeriumikooli, 1913 Paldiski merekooli (sai kaugsõidutüürimehe diplomi) ja 1916 Kroonlinna mereväelipnike kooli.

1905–08 kooliõpetaja Taeblas. 1908. aastast sõitis merd, tüürimehena tegi ümbermaailmareisi Norra parklaeval Saturnus. 1912–14 auriku Hurricane kapten.

1914 augustis mobiliseeriti, Esimeses maailmasõjas teenis 2. Balti ekipaažis, oli miinilaeva Burnõi roolimees. 1916 ülendati lipnikuks, teenis aprillist 1916 aprillini 1918 Balti Laevastiku vahilaeval Kunitsa vahiohvitserina. Saksa okupatsiooni ajal auriku Boris Dorn kapten.

Vabadussõjas suurtükilaeva Lembit komandör (alates 18. XII 1918). 17. II – 8. III 1919 oli Saaremaa mässu mahasurumise salga ülem ehk nn saarte sõjavägede juhata, juhatas Lembitu ja Lennuki madrustest moodustatud 110-mehelist karistussalka. 1919 augustis täitis Merejõudude juhataja kohuseid. Osales kõigil Merejõudude operatsioonidel ja dessantides Soome lahel ja Landeswehri vastu Daugava jõe suudmes. 1919 paistis silma Daugavgriva kindluse purustamisel Daugava suudmes. 1920 jaanuaris ülendati vanemleitnandiks, 1921 märtsis arvati reservi.

1921-23 töötas Merekaubanduse Ühisus J. Pitka & Co välitööde ja rannaliinide juhatajana, 1923–25 Balti Päästeseltsi rannasõiduliinide juhataja. 1925 novembrist oli Kaitseliidu Tallinna maleva II malevkonna pealik, 1926 veebruarist Ida malevkonna pealik. 1935 veebruarist kaitseliidu peastaabi mereüksuste jaoskonna pealiku kohusetäitja, oktoobrist 1936 pealik. 1937–39 töötas kontrollametnikuna Hispaania siseasjade mittevahelesegamise rahvusvahelises komitees Prantsusmaal ja Inglismaa. 1938 ülendati kaptenmajoriks.

1923 Riigikogu valimistel kandideeris Johan Pitka Rahvuslik Vabameelse partei nimekirjas, 1929 Asunikkude, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondnimekirjas. 1930–34 Tallinna Linnavolikogu liige, 1931–32 Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees; oli Eesti Laevajuhatajate Seltsi esimees, Meremeeste Kodu juhatuse esimees, Põllupidajate ühispanga nõukogu liige, Noorseppade vanematekogu liige, Vabadusristi Vendade juhatuse liige ja laekur, Tallinna osakonna juhatuse liige, 1931–36 ajakirja Laevandus ja Kalaasjandus ärijuht, Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuses. Avaldanud arvukalt artikleid ajakirjanduses.

15. VI 1940 hilisõhtul oli Kaitseliidu kiirkaatriga teel president Konstantin Pätsi Oru lossi, kui Nõukogude allveelaevad kaatri kaaperdasid. Arreteeriti, viidi Leningradi ja sealt edasi Komi ANSV-sse laagrisse. Suri Komi ANSV-s Vožajelis UstVõmLagis.

Ainus eesti mereväelane, keda on autasustatud 3 Vabadusristiga. Teenete eest Vabadussõjas sai 200 000 marka, tasuta maa.

Stockholmis elava majan­dus- ja kultuuritegelase Aja Kirja toimetaja Enno Klaari (1933) vanaonu.

Autasud

• Vabadusristi I liig 3. järk
• Vabadusristi II liigi 2. järk
• Vabadusristi II liig 3. järk
• Kotkaristi III klass mõõkadega
• Läti Karutapja ordeni III klass
• Eesti Vabadussõja mälestusmedal
• Läti Vabadussõja mälestusmedal
• Läti Iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal
• Vene 4. järgu Georgi medal
• Püha Stanislause 3. klass mõõkade ja lindiga

Kasutatud kirjandus

• Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele. Koostanud J. Pihlak. Tallinn, 2007
• J. Pihlak. Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad. Viljandi, 2011
• Eesti Vabadusristi Kavalerid. Tallinn, 1935
• Eesti Ohvitserid ja sõjandustegelased I. Tallinn, 1998

MerLe, 1996; muudetud 2012 (R. Naber)