kirves, peamiselt, puidu tahumise ja puude lõhkumise riist. – Vanimad, põhjapõdrasarvest kirved võeti kasutusele paleoliitikumi lõpus. Mesoliitikumis ja varaneoliitikumis kasutati kiilutaolisi kivi- ja sarvkirveid, hilisneoliitikumis ilmusid silmaga kivikirved. Pronksiajal kirvevormid mitmekesistusid, tekkisid rant- ja putkkirved, mis kinnitati konksukujulise varre külge. Rauaaegsetest silmaga kirvetest on arenenud hilisemad kirvevormid. Eestis oli kirves mesoliitikumist alates peamisi tööriistu.

VE, 2006