Kilgas, Tõnu

Tõnu Kilgas (13. VIII 1954 Tartu – 25. V 2021 Tallinn), näitleja ja laulja (bariton). Eesti Teatriliidu (1978) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Lembit Mägedi ja Ellen Kaarma poeg, Hedvig Hansoni ja Piret Krummi isa. Oli abielus Tatjana Järviga, hiljem Katrin Karisma elukaaslane.

Lõpetas 1977 laulu (Leida Jürgensi ja Alma Kurtna klass) ning koorijuhtimise erialal Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli. Töötas 1976–84 Vanemuises ja 1984–2001 Estonias, hiljem vabakutselisena. Esines raadios, televisioonis ja kontserdilaval (ka välismaal).

Mänginud filmis („Inimene, keda polnud”, 1990; „Rahu tänav”, 1991, mõlemad Tallinnfilm; „Need vanad armastuskirjad”, 1992, Freyja Film, Eesti Televisioon) ja teleseriaalis „Õnne 13” (aastast 1993). Oli 1970–74 ansambli Fix solist.

Osi

  • Boni (Kálmáni Silva, 1979 ja 1995)
  • Prohvet (Kangro ja Valkoneni Põhjaneitsi, 1980)
  • Roland Kriisa (Ranneti Südamevalu, 1981)
  • Juvo (Saja Liivakell, 1983)
  • Konferansjee (Kanderi Kabaree, 1984 Estonias)
  • Mustafa (Ábrahámi Savoy ball, 1985)
  • Andreas Torelli (Lehári Krahv Luxemburg, 1986)
  • Christian de Neuvilette (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 1986 Vanalinnastuudios)
  • Ivan Aleksandrovitš Hlestakov (Gogoli Revident, 1987 Vanalinnastuudios)
  • Moritaadimüüja (Tubina Reigi õpetaja, 1988)
  • Adám (Molnári Mäng lossis, 1988 Vanalinnastuudios)
  • Koloman Zsupán (Kálmáni Krahvinna Mariza, 1990)
  • Leon Rose (Schisgali Kaks ringi ümber pargi, 1991 Draamateatris, ka lavastus ja muusikaline kujundus)
  • Kiir (Vinteri Kevade, 1991)
  • Bill Calhoun (Porteri Suudle mind, Kate!, 1992 Linnahallis)
  • Hilaire Jussac (Porteri Can-can, 1993)
  • George (Slade’i Saame kokku veebruaris, 1994 Vanalinnastuudios)
  • Josef (Straussi Viini veri, 1994)
  • Tiiger (Raadiku Puhh, 1995)
  • Cornelius Hacki (Hermani Hallo, Dolly!, 1996)
  • Gustav Heink (Bahri Mees, naine ja kontsert, 1996 Draamateatris)
  • vangivalvur Konn (Frosch) (Straussi Nahkhiir, 1997)
  • Peter Kramer (Fosteri Patt, 1997 Vanalinnastuudios)
  • Ostap Bender (Ilfi ja Petrovi, Aimla ja Baskini 12 tooli, 1998 Vanalinnastuudios)
  • Nestor le Fripé (Monnot’ Irma, 1999, Estonia ja Endla ühistöö)
  • Georges (Hermani La Cage aux folles ehk Linnupuur, 1999, Smithbridge Productions)
  • Joe/Josephine/Junior (Styne’i Sugar, 2000)
  • Charley Barnet (Cooney ja Hiltoni Mis liig, see liig!, 2002 Vanalinnastuudios)
  • Archibald (Anouilh’ Linnud, 2003 Vanalinnastuudios)
  • Jean-Francois (Bruno Pepsie, 2006 Vana Baskini Teatris)
  • George Butler (Romani Ometi kord, 2007, ja Taaskord, 2008, mõlemad Vana Baskini Teatris)
  • Vürst (Kálmáni Silva, 2010 Estonias)
  • Michael Smethurst (Harrise Üllatuskülaline, 2010 Vana Baskini Teatris)
  • Blom (Vinteri ja Raudmäe Pipi Pikksukk, 2011 Estonias)
  • Adalbert (Pajusaare Kosmonaut Lotte, 2012 Vanemuises)
  • Grayson (Ayckbourni Suveunistused, 2012, Kell Kümme)
  • Jarvis Huntley-Pike (Ayckbourni Hukkamõistu koor, 2013, Kell Kümme)
  • Pelikan (Kálmáni Tsirkusprintsess, 2015 Estonias)

Helikandjaid

  • Anna mul’ suud, härra seersant! ja Annan Sul’ suud, härra Valgre! (mõlemad CD ja helikassett, 1996)
  • T. Raadik. Puhh! (CD ja helikassett, 1997)
  • Vallutanud meeli operett (CD ja helikassett, 1999)
  • Roosid sulle (CD, 2003)

Kirjandus

  • Estonia Teatri subretipaar Katrin Karisma – Tõnu Kilgas. Koostaja M. Põldmäe. Tallinn, 1995
  • R. Mikkel. Ühest estoonlaste operetist. – Sirp ja Vasar, 6. veebruar 1987
  • P.-R. Purje. Kallid eestlased, kas jätkub taktitunnet? – Päevaleht, 22. september 1991
  • K. Herkül. Kõrvalpilk „Kate'ile” B-sektorist. – Sirp, 19. juuni 1992
  • T. Kilgas, K. Karisma. Puhas, puutumatu lumi, hobune kelladega, armsad inimesed su ümber... Intervjueerinud M. Põldmäe. – Eesti Elu, 24. detsember 1992
  • Tõnu Kligas teeb palju tööd ja maksab hea meelega ka makse. Intervjueerinud M. Riikoja. – Esmaspäev, 25. jaanuar 1993
  • M. Mutt. Etenduse jalg ei tõusnud, vaid tuias tuljakut. – Postimees, 11. veebruar 1994
  • E. Linnumägi. Aine üleminek ühest olekust teise. – Postimees, 28. aprill 1994
  • Tünder, Karlova Kaak Kili alias Tõnu Kilgas. Intervjueerinud M. Taggo. – Postimees, 15. juuni 1994
  • H. Aassalu. Elu kaks palet. – Kultuurileht, 14. oktoober 1994
  • L. Normet. Täisvereline „Silva”. – Eesti Ekspress, 5. oktoober 1995
  • Tõnu Kilgas on valmis armuma. Intervjueerinud E. Kivimaa. – Favoriit 1995, 10
  • P.-R. Purje. Kuni paraad kestab veel... – Õhtuleht, 20. september 1996
  • P.-R. Purje. Ikka veel ilus... kontsert! – Õhtuleht, 22. oktoober 1996
  • H. Aassalu. „Nahkhiir” – amoraalne lugu Estonia laval. – Eesti Päevaleht, 22. veebruar 1997
  • Tõnu Kilgas: tahaksin Katit millegi heaga üllatada. Intervjueerinud V. Märka. – Postimees: Extra, 20. detsember 1997
  • H. Vaus-Tamm. Kilgas kahe prostituudi vahel. – Eesti Päevaleht, 24. märts 1999
  • Näitleja ja laulja Tõnu Kilgas 45. – Eesti Päevaleht, 13. august 1999
  • H. Rudi. Duett, mitte duell. – Postimees, 15. oktoober 2004
  • K. Pauts. „Vaja vähem õlut juua ja jõusaali minna!”. – SL Õhtuleht, 30. juuni 2005
  • E. Makko. „Võib öelda, et Tõnu Kilgas on üks salapärane mees!”. –  Õhtuleht, 13. august 2009
  • P. Kangur. Kilgas, teatris tehtud. – Intelligent Life 2011, sügis
  • K. Allkivi. Juubilar Tõnu Kilgas: tööd on rohkem kui kümme aastat tagasi, jõuaks ainult ära teha. – Õhtuleht, 13. august 2014

Välislinke

Boni – Tõnu Kilgas, Stassy – Õiela Verrev. Kálmáni „Silva” (Vanemuine, 1979)

Meditsiiniasutuste kuraator – Heino Torga, Ivan Aleksandrovitš Hlestakov – Tõnu Kilgas. Gogoli „Revident” (Vanalinnastuudio, 1987)

ETBL, 2000 (R. Pea); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2021