Kamp, Mari

Mari Kamp (aastani 1938 Mercedes, aastast 1938 Poska, aastast 1946 Boréus; 14. III 1915 Tallinn – 27. I 2007 Stockholm), laulja (sopran) ja näitleja. Isa raudteeametnik.

Lõpetas Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi. Laulmist õppis eraviisil ja Aleksander Arderi juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Laulis aastast 1935 Estonia abikooris ja aastast 1936 kooris, oli 1939–44 solist. Põgenes 1944 Rootsi, töötas 1944–45 Stockholmis China Revys, 1945–55 Göteborgis Stora Teaternis ja Folkets Parki Karl Kinchi trupis, hiljem Stockholmi eesti teatrites.

Osi

Juliette – Mari Kamp, Armand – Endel Pärn. Lehári „Krahv Luxemburg“. (Estonia, 1943)

  • I geenius (poiss) (Mozarti Võluflööt, 1936)
  • Manja (Raudsepa Lipud tormis, 1937)
  • preili Soover (Ardna Tatra tüdruk, 1937)
  • Trezska (Kálmáni Sügismanöövrid, 1937)
  • Stasi (Beeri Poola pulmad, 1938)
  • Ada (Perzynski Kergemeelne õde, 1938)
  • Anni ja Julia (Künneke Onupoeg Bataaviast, 1939 ja 1943, ka Endlas)
  • Kannike (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1939)
  • Lumivalgeke (Disney ja Tõnopa Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, 1939)
  • Liisa (Metsanurga Vagade elu, 1940)
  • Jarinka (Aleksandrovi Pulmad Malinovkas, 1941)
  • Tiiu (Ardna Kalurineiu, 1941)
  • Astrid (Ardna Tütarlaps kodumaata, 1942)
  • Kirja-Kristel (Zelleri Linnukaupleja, 1943)
  • Juliette (Lehári Krahv Luxemburg, 1943)
  • Silva (Kálmáni Silva, 1945)
  • Angèle (Lehári Krahv Luxemburg, 1946)
  • Vanda (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1951)
  • Margot (Rombergi Kõrbelaul, 1954)
  • Mariza (Kálmáni Mariza, 1955 Folkets Parkis)
  • Adele (Straussi Nahkhiir, 1958 Stockholmis)

Kirjandus

  • W. Mettus. Dublandid „Sügismanöövris”. – Päevaleht, 10. jaanuar 1938
  • W. Mettus. Uus „Kannike”. – Päevaleht, 10. november 1939
  • M. Kamp. Mürgisegaja asemel primadonnaks. Intervjueerinud Rehe Rein. –  Tallinna Post, 10. november 1939
  • E. Hubel. „Vagade elu” nüüd ja vanasti. – Teater 1940, 2
  • K -l. [R. Kangro-Pool]. „Krahv Luxemburg” „Estonias”. –  Postimees, 6. jaanuar 1944
  • Mari Kamp jutustab oma lavaelust Rootsis. – Stockholms-Tidningen Eestlastele, 4. oktoober 1958
  • Subrett. – Stockholms-Tidningen Eestlastele, 22. november 1958
  • Mari Kampi lavateekond eesti ja rootsi teatrites. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 14. oktoober 1969
  • Mari Kamp: „Näitlejal peab aval süda olema.” Intervjueerinud P. Palm. – Sõnumileht, 30. september 1996
  • M. Kamp. „Estonia” on alatiseks jäänud mu südamesse. Intervjueerinud A. Rätsep. – Videvik, 1. november 1996
  • A. Mägi. Mari Kampi tähelend. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 8. mai 1997
  • H. Lüüs. Aruanne ühest lõbusast õhtust. – Teataja, 10. mai 1997

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T234

Välislink

  • Mari Kamp Väliseesti isikuloolises andmebaasis

Ada – Mari Kamp. Perzynski „Kergemeelne õde“. (Estonia, 1938)

Kuninganna – Albina Kausi, Lumivalgeke – Mari Kamp. Disney ja Tõnopa „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“. (Estonia, 1939)

Egon Vildihagi – Ants Eskola, Anni – Mari Kamp. Künneke „Onupoeg Bataaviast“. (Estonia, 1939)

Sofia Mihhailovna – Els Vaarman, Jarinka – Mari Kamp. Aleksandrovi „Pulmad Malinovkas“. (Estonia, 1941)

Jüri – Teet Koppel, Tiiu – Mari Kamp. Ardna „Kalurineiu“. (Estonia, 1941)

Julia – Mari Kamp, Võõras – Harri Kaasik. Künneke „Onupoeg Bataaviast“. (Estonia, 1942)

Adam – Aarne Viisimaa, Kirja-Kristel – Mari Kamp. Zelleri „Linnukaupleja“. (Estonia, 1943)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2016 (T. Truuvert); täiendatud 2017