Kalkun, Karl (näitleja)

Karl Kalkun (9. IV 1927 Tartu – 21. II 1990 Tallinn), näitleja, Karl Kalkuni poeg. Eesti Teatriliidu liige (1952).

Lõpetas 1946 Tartu 1. keskkooli ja 1956 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Oli 1951–58 Vanemuise, 1958–65 Draamateatri, 1965–78 Noorsooteatri ja 1978–90 Estonia näitleja. Mänginud kuuldemängudes, telelavastustes („Füüsikud”, 1967; „Leedi Windermere’i lehvik”, 1974), filmis („Hullumeelsus”, 1968, Tallinnfilm; „Siin me oleme”, 1978; „Teatridirektor”, 1984, mõlemad Eesti Telefilm) ja estraadilavastustes. Ilmunud on mälestusteraamat „Ühe isanda teenrid. Teatrimemuaare” (koos Karl Kalkun seenioriga, 2000).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1975).

Osi

• Tought (Šeinini Sajandi keskel, 1951)
• Hollandi meremees (Glieri Vaskratsanik, 1952)
• Toots (Lutsu ja H. Luige Kevade, 1953)
• Värdi (Arro ja L. Normeti Rummu Jüri, 1955)
• Célestin (Hervé Mamzelle Nitouche, 1957)
• Oskar (Tammsaare ja Särevi Vargamäe vanad ja noored, 1959)
• Esko ja Sakari (Kivi Nõmmekingsepad, 1960 ja 1974)
• Toots (Lutsu ja Särevi Suvi, 1960, ja Tootsi pulm, 1961)
• Seersant (Broszkiewiczi Ma jutustan teile oma loo, 1966)
• Castel-Jaloux (Rostand´i Cyrano de Bergerac, 1967)
• Peremees (Kitzbergi Libahunt, 1968)
• Lible (Lutsu, Panso ja Küla Kevade, 1969)
• Tót (Örkény Tót, major ja teised, 1971)
• Pickering (Shaw’ Pygmalion, 1976)
• Ärni (Vinteri Suvitajad, 1977 Estonias)
• Papa Carlo (Ehala, A. Tolstoi ja Šapiro Buratino, 1978 Noorsooteatris)
• doktor Dreyfuss (Bacharachi Tõotused, tõotused..., 1979)
• direktor Frank (Mozarti Teatridirektor, 1981)
• Archibald (Ábrahámi Savoy ball, 1982)
• Pisquatschek (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1983)
• Praeses (Tubina Reigi õpetaja, 1988)
• Urjadnik (Bocki Viiuldaja katusel, 1989)

Helikandjaid

• Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke III (LP, 1974)

Kirjandus

• Karl Kalkun. „Estonia”. Tallinn, 1986
• A. Liives. Kangelased raamatus ja laval. – Sirp ja Vasar, 12. märts 1954
• E. Link. „Nõmmekingsepad”. –  Rahva Hääl, 10. juuni 1960
• Ü. Laul. Õhtu Paunvere poistega. – Edasi, 11. detsember 1964
• V. Tobro. Ühe põlvkonna kannatuste rada. – Noorte Hääl, 11. jaanuar 1967
• E. Treier. Kivi ilma kivistumata. – Õhtuleht, 8. detsember 1974
• K. Kalkun. Veidi armastusest ja õnnest. – Edasi, 22. august 1976
• M. Mikiver. Karl Kalkunile avaliku kirja asemel. – Sirp ja Vasar, 8. aprill 1977
• A. Pallon. Kõige sportlikum näitleja. – Spordileht, 8. aprill 1977
• M. Tuuling. Mitte pronksbüstist. – Noorte Hääl, 9. aprill 1977
• E. Laid. „Kuidas seda lavastada?”. – Õhtuleht, 3. detsember 1977
• E. Tamberg. Aplaus! – Noorte Hääl, 27. september 1981
• H. Tõnson. Väärt juubelikingitus. – Õhtuleht, 1. oktoober 1981
• K. Kalkun. Õigusteaduskonnast teatrisse. – Looming 1982, 10
• K. Kalkun. Teatrimehed omavahel. Intervjueerinud S. Nõmmik. – Õhtuleht, 9. aprill 1987
• K. Kask. Muudkui edasi... kuni hing sees. – Õhtuleht, 22. aprill 1989
• K. Kalkun. Jõuluvana „Kodumaa” toimetuses. Intervjueerinud M. Oja. – Kodumaa, 27. detsember 1989
• [Nekroloog]. – Rahva Hääl, 24. veebruar 1990
• Karl Kalkuni lesk Mare: „Miks ta ometi ei öelnud, et tal halb on?“. Intervjueerinud K. Vainküla. – SL Õhtuleht, 11. aprill 2002
• Poeg Kaarel Kalkun: „Nii ülekohtune on see elu...“. Intervjueerinud G. Kaupmees. – SL Õhtuleht, 11. aprill 2002

Välislink

• Karl Kalkun Eesti filmi andmebaasis