Kakumäe poolsaar
Kakumäe pank
Kakumäe poolsaar, Tallinna lahe lõunarannikul Kakumäe ja Kopli lahe vahel asuv loode-kagu-sihiline 4 km pikkune poolsaar, lõpeb loodes Kakumäe ninana; suurim kõrgus 15 m ü.m. Kakumäe poolsaare tuuma moodustab loode pool madalduv aluspõhjakõrgendik, mille kirdenõlval on palju Kambriumi liivakividesse ja aleuroliitidesse murrutunud astanguid. Ka poolsaare tipp ja osa edelanõlva on järsakulised. Poolsaare äärmises kaguosas, Eesti Vabaõhumuuseumi kohal, paikneb Kakumäe pank (looduskaitse all), mis on Alam-Kambriumi Kakumäe kihistiku tüüppaljand. Tormide ajal murrutab meri panka, mistõttu pank taandub ning selle ees on palju allavarisenud liivakivitükke ja puid. Panga serval asunud looduskaitsealune gneissrahn – Mustkivi (ümbermõõt 15,2 m) – on alla kukkunud ja lebab nüüd veepiiril. Looduskaitsealused rändrahnud on ka Lesta kivi (ümbermõõt 13,4 m) ja Kevade kivi (ümbermõõt 15,3 m). Paljand ja kõik kolm rahnu on võetud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi. Valdavat osa Kakumäest katavad segamets ja rabamännik, poolsaare kaguosas on väike Õismäe raba, mida kirdes ja kagus ääristavad madalad liustikujõesetetest koosnevad künnised. Läänepoolse künnise nõlval on Limneamere murrutusastangud. Poolsaare kaguosa kerkis merest väikeste saartena umbes 4000 aastat tagasi. Ühinenult moodustasid nad 2 km pikkuse saare, mis liitus mandriga.
Enne Tallinnaga liitmist (1975) oli Kakumäel küla, esimest korda mainitud 1467 (Kakamaye). Tänane Kakumäe on Haabersti halduslinnaossa kuuluv peamiselt eramuhoonestusega aedlinnailmeline asum, Kakumäe lahe ääres on supelrand, Kopli lahe ääres väikesadam.
EE 12, 2003; Tallinn, 2004; muudetud 2011
