Jelgava, vananenud nimi Miitavi, linn Lätis Lielupe jõe ääres; 63 500 elanikku (2012).

Raudteesõlm; masina- (autoosad, põllumajandusmasinad, vagunid), metalli-, ehitusmaterjali-, kerge- (paberi-, lina-, naha-) ja toiduainetööstus (suhkur, liha, piim, konservid).

Jelgavas asub Läti põllumajandusülikool.

Linna korrapärane planeering pärineb 17. sajandi algusest. Ehitusmälestisi on Anna kirik (1619–41, linna vanim hoone), loss (1738–72, arhitekt Bartalomeo Rastrelli; hiljem ümber ehitatud, nüüd Läti põllumajandusülikooli peahoone), Academia Petrina hoone (1773–75, taani arhitekt Severin Jensen; nüüd Ģederts Eliasse ajaloo- ja kunstimuuseum) ja neoklassitsistlik Villa Medem (1818, arhitekt Johann Berlitz, praegu eravalduses). Teises maailmasõjas hävinud kesklinn on üles ehitatud arhitekt Osvalds Tilmanise (s 1900) projekti järgi.

Ajaloost

Esimesed teated Jelgava kohta pärinevad aastast 1265, kui rajati Liivimaa Ordu linnus (sks Mitau). 1562–1795 oli Jelgava Kuramaa hertsogite residents (aastast 1617 alatine), sai 1573 linna õigused, ühendati 1795 Vene riigiga, oli 1795–1919 Kuramaa kubermangu keskus. 1775 asutati sinna akadeemiline gümnaasium Academia Petrina, 1806 muudeti see kubermangugümnaasiumiks. 1868 avati raudteeühendus Riiaga, mis aitas kaasa linna tööstuse arengule.

Välislink

• Jelgava linnavalitsuse koduleht

EE 4, 1989; muudetud 2012