ilmakaart (ingl synoptic chart, vn карта погоды), sünoptiline kaart, geograafiline kaart, millele on numbrite ja tingmärkidega kantud suurel maa-alal üheaegselt tehtud ilmavaatluste andmed. Ajaliselt üksteisele järgnevate ilmakaartide võrdlemise alusel koostatakse ilmaennustusi (sünoptiline meteoroloogia). Ilmakaardid jagunevad maapinnalähedase õhukihi kaartideks ning absoluutse ja suhtelise baarilise topograafia kaartideks. Esimesi koostatakse vähemalt 4 korda ööpäevas ja neile märgitakse meteoroloogiajaamades maapinnal tehtud vaatluste andmed. Isobaaridega piiratakse kõrg- ja madalrõhkkondade asukohad, erisuguste omadustega õhumassid eraldatakse frondijoontega, õhurõhu tõusu ja languse alad piiratakse isallobaaridega, laussademete alad viirutatakse. Baarilise topograafia kaarte koostatakse 1–4 korda ööpäevas pilootpallidelt, raadiosondidelt, meteoroloogilistelt radaritelt ja meteosatelliitidelt saadud andmeil ning nad annavad ülevaate õhutemperatuurist ja õhuvooludest troposfääris ja stratosfääris. Neile kaartidele kantakse horisontaalide ehk samakõrgusjoontega samarõhu- ehk isobaariliste pindade reljeef. Absoluutse baarilise topograafia kaartidele (koostatakse 1,5–18 km kõrgusel asuvate pindade kohta) märgitakse samarõhupinna kõrgus merepinnast, suhtelise baarilise topograafia kaartidele (koostatakse harilikult 500- ja 1000- millibaarise samarõhupinna vahelise õhukihi kohta) samarõhupinna kõrgus mingist teisest, madalamal asuvast samarõhupinnast. Baarilise topograafia kaartide põhjal ennustatakse rõhkkondade liikumise suunda ja nende tugevuse muutumist. Ilmakaardid, mille abil ennustatakse ilma üheks ööpäevaks, hõlmavad kogu maailmajao ja seda ümbritsevad mered (näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) selleotstarbelised kaardid kujutavad maa-ala Põhja-Ameerika rannikust Ida-Siberini ja põhjapoolusest Saharani). Täiendavalt kasutatakse kaarte, mis hõlmavad hüdrometeoroloogiakeskuse ümbruse umbes 2000 km ulatuses, õhu maksimum- ja miinimumtemperatuuride ning sademete pikaajaliste prognooside koostamisel ka poolkerade kaarte.

Merenduses kasutatakse samuti EMHI-i ilmakaarte. Ajaliselt üksteisele järgnevate ilmakaartide võrdlemine ning analüüsimine koos laeval sooritatavate ilmavaatluste, raadio kaudu edastatavate ilmaennustuste ja tormi hoiatustega võimaldavad määrata hüdrometeoroloogilist olukorda laeva asukohas ning vältida ohtlikke olukordi.

Välislingid

• Euroopa ilmakaart EMHI kodulehel
• Eesti hüdrometeoroloogia jaamade vaatlusvõrk EMHI kodulehel
• Meteoroloogiliste nähtuste leppemärgid

MerLe, 1996; EE 3, 1988; VE, 2006; muudetud 2011