Johann Friedrich Heller (8. I 1786 Stolpe, Põhja-Saksamaa – 7. IV 1849 Räpina), saksa päritolu vaimulik kirjamees ja keeleuurija. Õppis Königsbergi ja Halle ülikoolis teoloogiat, tuli 1807 Baltimaile, jätkas 1811 õpinguid Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Oli 1812–14 Vastseliina ja aastast 1814 Räpina pastor ning aastast 1834 ka Võrumaa praost. Toimetas trükki mitu lõunaeestikeelset lauluraamatut, kirjutas keelealaseid artikleid, kogus murdeainest, avaldas 1840. aastail kalendrites vaimulikke luuletusi ning õpetlikke ja populaarteaduslikke kirjutisi. Andis enda koostatud eesti-saksa sõnaraamatu käsikirja 1842 üle Õpetatud Eesti Seltsile, seda säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis.

Töid

• Versuch über das Wesen und den Gebrauch der ehstnischen Casen, besonders des sogenannten Nominativs, Genitivs und Accensativs. – Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache XV (1822),  XVI (1823)

Kirjandus

• Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995
• Eesti teadlaste biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (O. Kuuli); muudetud 2011