Tagasi ETBL-i avalehele

heeringalised

Heeringas

Räim

heeringalised (Clupeiformes; ingl herrings, vn cельдеобразные), selts luukalu; levinud mandrilava piirkonnas, parvekalad (mõnel liigil on parved hiigelmõõtu). Keha lapik, hõbejas; paljudel puudub küljejoon. Söövad planktonit ja nektonit. Suuremal osal liikidel on suur majanduslik tähtsus, paljusid püütakse suurpüükidena. 6 sugukonda, neist suurim ja tuntuim on heeringlased (212 liiki; Eesti vetes levinud kaladest kuuluvad sellesse räim, kilu, vinträim). Neljas heeringaline, keda kohtab Läänemeres, on anšoovis (anšoovislaste sugukonnast). Seltsi väikseim sugukond on Denticipitidae – 1 liik Nigeeria vetes. Sugukond Pristigasteridae hõlmab kolme heeringaliste perekonda, kuhu kuulub 24 troopilistes mere- ja magevetes levinud liiki. Sellesse sugukonda on eraldatud liigid, kes varem kuulsid heeringlaste sugukonda. Nad on keskmise suurusega kalad, keha tugevalt käävjas ja terava kõhuservaga. Suurim neist on kuni 60 cm pikkune, India ja Vaikses ookeanis elav Elongate ilisha. Sugukond Sundasalangidae hõlmab seitset liiki, kes kõik on levinud Lõuna- ja Kagu-Aasia vetes. Nad on tillukesed kalad, ülim pikkus kuni 3 cm.

Heeringaliste sugukonnad

  • Huntheeringlased (Chirocentridae)
  • Heeringlased (Clupeidae)
  • Denticipitidae
  • Anšoovislased (Engraulidae)
  • Pristigasteridae
  • Sundasalangidae

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
  •  V. Abakumov, A. Andrijašev, V. Barsukov jt. Loomade elu 4. Kalad. Tallinn, 1979

Loodud 2011