Hannura, Ravo

Ravo Hannura (ka Raavo, Alan Ravo; ka Haamer; 8. XII 1916 Novgorodi kubermang – 26. VI 1999 St. Paul-Bloomington, Hennepini maakond, Minnesota), laulja (tenor), lavastaja ja produtsent.

Õppis laulmist eraviisil, esines peamiselt operetilauljana 1933–39 Võru Kandles, 1939–44 Vanemuise ja 1942–44 ühtlasi Estonia teatris. Põgenes 1944 Saksamaale, oli 1945 Geislingeni Eesti Rahvuskoondise Teatri asutaja, lavastaja ja solist, tõi koos Kaarel Söödoriga välja 15 sõnalavastust, lastelavastusi ja operette. Siirdus 1950 Ameerika Ühendriikidesse, elas algul Bostonis ja tegutses seejärel Minneapolis Civic Opera’s lavastajana, olles ühtlasi TV-produtsent (show-programmid, lastelavastused). Elas viimati Hopkinsis.

Lavastusi

Kálmáni Mariza (1946)
Ábrahámi Viktooria ja tema husaar (1947)

Osi

Peeter (Vaiguri Kraavihallid, 1933)
Niki (O. Strausi Valsiuimas (ka Valsi unistus), 1939 Võru Kandles)
Gaston (Verdi Traviata, 1940)
Sándor (Kálmáni Kuradiratsur, 1941)
Jozsi (Lehári Mustlase armastus, 1943)
Danilo (Lehári Lõbus lesk, 1944 Vanemuises)

Kirjandus

E. P. Opereti elustamise katse „Kandles” : [Valsi unistus]. – Postimees, 7. märts 1939
Seltskondlikke uudiseid. „Kandle” näitleja „Vanemuisesse”. – Uudisleht, 2. juuli 1939
J. Simm. Tartu Kõrgema Muusikakooli õpilaskontsert. – Postimees, 29. aprill 1942
E. Sirg. Teater muusika. „Lõbus lesk” „Vanemuises”. – Postimees, 12. mai 1944

Zorika – Helmi Aren, Jozsi – Ravo Hannura. Lehári „Mustlase armastus”. (Vanemuine, 1943)

Njegus – Jaan Sammul, Danilo – Ravo Hannura. Lehári „„Lõbus lesk”. (Vanemuine, 1944)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015 (E. Pilliroog); täiendatud 2017