Tagasi ETBL-i avalehele

Eesti joad

Eestis on kokkuleppeliselt juga niisugune veelang, kus vesi kukub vabalt jõe- või ojasängis olevalt astangult vähemalt 1 m kõrguselt. Jugasid on 36, neist 8 on tekitatud inimese kaasabil. Kõik joad, v.a Madise juga, asuvad Põhja-Eesti paekaldast laskuvail jõgedel, ojadel või kraavidel ja moodustavad Põhja-Eesti jugade vöötme.

Eesti joad kuuluvad destruktiivsete ehk purustavate jugade hulka. Neist osa (Pakri poolsaare joad, Vahiküla jmt) on konsekventsed, s.o langevad astanguilt, mida pole moodustanud jõgi ise. Suurem osa jugadest (Keila, Jägala, Narva, Langevoja jmt) kuulub sekundaarselt subsekventsete (jõe enda tekitatud astanguga) jugade hulka, kuigi algselt olid nad konsekventset tüüpi.

Jugade kõrgus on valdavalt 3–8 m. Eesti kõrgeim on inimtekkeline Valaste juga – kuni 30 m.

Enamik jugasid kukub ühelt astangult (Pakri, Narva, Jägala, Keila, Nõmmeveski jmt juga). Mõni juga langeb mööda mitut astangut ja moodustab joastiku ehk kaskaadi (Treppoja, Aluoja, Joaveski jmt juga).

Põhja-Eesti joad: 1 – Madise, 2 – Paldiski, 3 – Pakri, 4 – Kaasiku, 5 – Valli, 6 – Raja (Põllküla), 7 – Vanaaseme (Kersalu), 8 – Treppoja, 9 – Tornimäe, 10 – Keila, 11 – Türisalu, 12 – Vahiküla (Vääna), 13 – Harku, 14 – Hundikuristik, 15 – Purde, 16 – Jõelähtme, 17 – Jägala, 18 – Turjekelder, 19 – Vasaristi

Põhja-Eesti joad: 20 – Nõmmeveski, 21 – Joaveski, 22 – Kohina (Linnamäe), 23 – Aseri, 24 – Uhaku, 25 – Ahermu, 26 – Saka, 27 – Karjaoru, 29 – Aluoja, 30 – Ukuoru, 31 – Langevoja, 32 – Udria (Utria), 33 – Orasoja, 34 – Tõrvajõe, 35 – Narva

Kõrgemate joaastangute ülemine osa koosneb Ordoviitsiumi kõvadest, peamiselt Kunda ja Volhovi lademe karbonaatkivimitest. Nende all on pehmemad õhukesekihilised savikad karbonaatkivimid, Ordoviitsiumi liivakivid ja kiltsavid (Billingeni, Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lade). Mõnel juhul koosneb joaastang või -astmestik ainult karbonaatkivimitest (Narva, Treppoja jmt juga). Klindi madalamatel astangutel asuvad joad on tekkinud Kambriumi terrigeenseisse setendeisse (Türisalu, Ahermu jmt juga).

Paljud joad ei ole oma esialgsel tekkekohal, vaid on aja jooksul taandunud ülesvoolu. Niisugusel juhul on joa ette kujunenud järskude veerudega kuni 20 m sügavune kanjon (Keila, Jägala, Narva jmt joal). Seda protsessi on soodustanud kivimite lõhestatus. Jägala juga taandus 1688–1931 kiirusega 17,3 cm/a. Keila juga taandus 1862–1977 keskmiselt 9,7 cm/a.

Eesti joad on tekkinud Holotseenis. Lääne-Eestis hakkasid need arenema valdavalt 9300–3000 aastat tagasi.

Et joad on esteetiliselt, maastikuliselt ja looduslikult väärtuslikud, on enamik jugasid võetud kaitse alla ja neid on kirjeldatud Eesti ürglooduse raamatus.

Jägala juga

  Juga Vooluveekogu, millel asub Kõrgus (m) Astangute arv
1 Madise kuivenduskraav 1,5   1  
2 Paldiski kuivenduskraav 4,5–5,0   1  
3 Pakri kuivenduskraav 5,5–5,8   1  
4 Kaasiku kuivenduskraav 7,0–7,5   1  
5 Valli kuivenduskraav 2,2   1  
6 Raja (Põllküla) Põllküla oja 2,5–3,02 1  
7 Vanaaseme (Kersalu) Kersalu oja 2,5–3,0   1  
9 Treppoja Treppoja 5,6   6  
9 Tornimäe kuivenduskraav 2,0–3,0   1  
10 Keila Keila jõgi 5,7   1  
11 Türisalu Türisalu oja 2,5   1  
12 Vahiküla Vääna jõgi 4,5   4  
13 Harku Harku oja 1,5   3  
14 Hundikuristik Hundikuristiku oja 3,8   1  
15 Purde Purde oja 4,51 >1  
16 Jõelähtme Jõelähtme jõgi 10,02 >92
17 Jägala Jägala jõgi 8,1   1  
18 Turjekelder Turjekeldri oja 6,0   1  
19 Vasaristi Vasaristi oja 3,6   3  
20 Nõmmeveski Valgejõgi 1,2   1  
21 Joaveski Loobu jõgi 5,1   6  
22 Kohina (Linnamäe) Linnamäe oja 2,5   1  
23 Aseri nimetu oja 1,4–1,6   1  
  Kõrtsialuse Meriküla oja 8,02 >1  
24 Uhaku Erra jõgi 1,2   1  
25 Ahermu Ahermu oja 1,2   1  
26 Saka kuivenduskraav 20      >5  
27 Karjaoru Ontika peakraav 8,0   2  
28 Valaste Kaasikvälja peakraav 26,1–302 1  
29 Aluoja Mägara oja 5,0–5,8   5  
30 Ukuoru Ukuoja, uus säng 7      1  
31 Langevoja Langevoja 3,9   1  
32 Udria (Utria) Utria (Kaasiku) oja 3,2   1  
33 Orasoja Orasoja 1,1    1  
34 Tõrvajõe Tõrvajõgi 2,2   1  
35 Narva Narva jõgi 6,5   1  
1Sulev Künnapuu andmeil  
2Kalle Suuroja andmeil  
Joad on järjestatud nende pankrannikul paiknemise järgi liikudes läänest itta ja numbrid näitavad nende asetust skeemil  

Nõmmeveski juga

Vasaristi joastik

Treppoja joastik

  

Valaste juga

Langevoja juga

Saka juga

Kohina (Linnamäe juga)

  

Kirjandus

  • A. Aaloe, A. Miidel. Eesti pangad ja joad. Tallinn, 1967
  • A. Miidel. Mitu juga on Eestis. – Eesti Loodus 1997, 5
  • K. Suuroja. Eesti joad. Tallinn, 2003.

EE 11, 2002 (A. Miidel); muudetud 2011