Eesti Energia Kaevandused, Eesti Energia Kaevandused AS, endine AS Eesti Põlevkivi, Ida-Virumaal põlevkivi tootmise, selle veo ja müügiga tegelev mäendusettevõte. Kõik Eesti Energia Kaevandused AS-i aktsiad kuuluvad Eesti Energiale. Peakontor asub Jõhvi linnas, juhatuse esimees on Veljo Aleksandrov, tootmisdirektor Erik Väli. Ettevõtte asutas riik 1918.

Ettevõtte peamine ülesanne on varustada elektri- ja õlitootjaid kütuse ja toorainega. Teine tegevusvaldkond on põlevkivi rikastamisjäägid, mida kasutatakse ehitusmaterjalide tootmises ja killustikuna teedeehituses.

Ettevõttel on kaks kaevandust: Estonia kaevandus (asukohaga Väike-Pungerja, Mäetaguse vald) ja Narva karjäär (Mustanina küla, Vaivara vald) ning raudteeveoga tegelev üksus (Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte, Kohtla-Järve).

2012 tootis ettevõtte umbes 17 miljonit tonni põlevkivi, tootmisprotsesside parandamisse investeeriti üle 31 miljoni euro. Töötajate arv 3150 (2009).

Ajalugu

Põlevkivi tööstuslik kaevandamine algas Eestis 1916, kui rajati Pavandu, Kukruse ja Järve karjäärid. Esimene allmaakaevandus alustas tegevust 1920 Kukrusel. 1930. aastate lõpus oli Eestis 7 põlevkivitööstuse ettevõtet, neist aktsiaselts Esimene Eesti Põlevkivitööstus töötas riigi- ülejäänud kuus välismaisel erakapitalil. 1920–40 kaevandati kokku u 9 miljonit tonni põlevkivi. 1944 hävitas taanduv Saksa armee suure osa põlevkivitööstusest. 1945 asutati trust Eesti Põlevkivi Kukruse ja Käva II kaevanduse baasil, 1946. aastaks oli taastatud 6 kaevandust ja saavutatud toodangu sõjaeelne tase. Põlevkivitööstust arendati majapidamisgaasi saamiseks Leningradile ja Eestile, peamiseks tarbijaks olid Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivikombinaadid. 1959 avati Balti Soojuselektrijaam ja 1970 Eesti Soojuselektrijaam, misjärel läks 80% põlevkivist elektrienergia tootmiseks. 1962 alustas tööd Sirgala karjäär, 1965 Viru kaevandus (kaevandus nr 7), 1970 avati Narva karjäär ja 1972 Estonia kaevandus. 1974 korraldati trust ümber põlevkivi kaevandavaks toot­miskoondiseks Eesti Põlevkivi. 1969 oli koondises 9 kaevandust ja 2 karjääri; aastatoodang (1968) 16,4 miljonit tonni, töötajaid 10 200, 1977 7 kaevandust ja 4 karjääri, 1976 toodeti põlevkivi 29 miljonit tonni, töötajaid oli 12 600, 1984 7 kaevandust, 4 karjääri, remondi- ja mehaanikatehas, laadimis- ja transpordivalitsus ning 5 rikastusvabrikut, põlevkivi toodeti 27,4 miljonit tonni, sellest kaevan­dustes 13,5 miljonit tonni ja karjäärides 13,9 miljonit tonni, töötajaid oli 14 200. Kaevandustes oli valdav põlevkivi toot­mise meetod kamberkaevandamine (kambrite vahele jäetakse tulptervikud), karjäärides kihtide valikväljamine. Mäetöö­dega rikutud maa-aladel alustati rekultiveerimist. Edaspidi tootmine vähenes (1999 toodeti u 10 miljoni tonni) ja stabiliseerus u 13–15 tonnile aastas. Eesti on 1960. aastatest olnud maailma suurim põlevkivitootja ja -tarbija.

Kirjandus

• A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. Kukersiit - Eesti põlevkivi. – Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut. Turu Ülikooli geoloogiaosakond. Tallinn, 2006

Välislink

• Eesti Energia Kaevandused AS-i koduleht

Loodud 2014