Jonas Drothenius (ka Drothemius; 21. VII 1683 Söderköping – 12. II 1726 Ruhnu), Soome ja Eesti kirikuõpetaja.

Isa kirikuõpetaja Drothemi kirikus Söderköpingis Rootsis. Õppis 1683–86 Turu ülikoolis ja 1690 Tartu ülikoolis.

Oli 1696 rügemendi- ja garnisonipastor Liivimaal Kokneses Daugava jõe kaldal, 1701 vikaarõpetaja Rõuges ja kiriuõpetaja Harglas. 1702–26 Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja.

Tema ametiajal juhtus mitu Ruhnu ajaloos olulist sündmust. 5. VII 1708 hõivasid venelased saarel olevat Rootsi garnisoni, komandant, leitnant ja kaks sõdurit langesid ja ülejäänud said haavata. Drothenius pääses viimasel hetkel Saaremaale. Neli aastat hiljem said ruhnlased Venemaa tsaarilt kaitse- ja vabaduskirja, 1713 anti ustavus- ja truudusvanne tsaarile Peeter I. Samal aastal moodustati omaette Ruhnu kihelkond.

Veelgi suurema tähendusega oli 1710 septembri alguses puhkenud katk. Kolme kuuga suri 213 inimest ja vaid 80 jäid elama – 47 meest ja 33 naist. Seitsmes talus surid kõik elanikud ja veel seitsmes jäi elama üksainus.

Kirjandus

• Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852 (Helsingin Yliopisto) (soome keeles)
• Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
• G. Schantz. Väljavõte Ruhnu koguduse pastorite mälestustest (1936; käsikiri Ruhnu muuseumis)

Loodud 2013