Ditmar, Carl von
Carl (Karl) Woldemar Bernhard Ferdinand von Ditmar (8. IX 1822 Vändra – 15. IV 1892 Tartu), baltisaksa geoloog ja maadeuurija.
Õppis 1841–46 Tartu ülikoolis, täiendas 1846–50 end Freibergi mäeakadeemias ning Berliinis ja Leipzigis. Töötas 1850–57 Kamtšatkal mäendusalaseid eriülesandeid täitva ametnikuna. Sooritas 1851–54 Kamtšatkal ja Taigonossi poolsaarel 9 uurimisretke, mille vältel selgitas maavarade leiukohti ning kogus botaanilist ja etnograafilist materjali. Uuris 1855–56 Amuurimaad. Kamtšatkal avastas 17 uut vulkaani ja koostas 1856 Kamtšatka geoloogilise kaardi; 1854 vormistas Kamtšatka rahvaste ja dialektide leviku kaardi. Kaug-Idast naastes asus elama Käru mõisa, 1887. aastast elas Tartus, kus koostas oma peateose „Reisen und Aufenthalt in Kamtschatka in den Jahren 1851–55” (2 köidet, Peterburi, 1890 ja 1900). Ditmari nime kannab üks Kamtšatka vulkaane (1297 m). Oli Loodusuurijate Seltsi ja Tartu Geograafia Seltsi liige.
Töid
- Поездки и пребывания в Камчатке в 1851–1855 (1901)
Kirjandus
- E. Tammiksaar. Carl von Ditmar – unustusse vajunud maadeuurija (1822–1892). – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, XI. Tallinn, 1995
Välislink
- Carl Ditmar Eesti Loodusuurijate Seltsi kodulehel
EE 14, 2000; ETeadBL 1, 2000 (E. Tammiksaar)