Cecilie, Eesti mittemagneetiline uurimislaev. Üldmahutavus 24,39 brt, pikkus 18,13 m, laius 3,74 m, süvis 1,79 m.

Laeva ostis Saksamaalt kaptenleitnant Adam (Richard-Ernst-Adam) Gernet (1878–1944) ja registreeris selle oma nimele Eestimaa Merejahtklubi lipu alla 1923, kuigi töid tehti riigi tellimusel. Cecilie muretseti maamagnetismi uurimiseks Läänemerel, selle kava olid välja töötanud sõjavägede staabi topo-hüdrograafiaosakonnas teeninud Gernet ja Ernst Gustav Blumbach (1863–1929). Oli algselt Saksa mereväe 14-meetrine purjekas. Kielis ehitati ümber, asendades paljud osad mittemagnetilistest materjalidest valmistatutega. Mõõtmisteks merel muretseti spetsiaalsed seadmed ja aparaadid, samuti kaldapealseteks kontrollmõõtmisteks. 1924. aastal asutatud Balti Geodeetilise Komisjoni programmi järgi tehti 1924–1930 mõõtmistöid Soome lahel, Väinameres, Liivi lahel ja Läänemere keskosas. Pärast Eesti alade mõõdistamise lõpetamist rentisid laeva koos mõõteaparatuuri ja meeskonnaga Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa merendusorganisatsioonid töödeks oma vetes. Meeskond oli tavaliselt kaheksaliikmeline, komplekteeritud suures osas üliõpilastest. Oli Euroopa esimene mittemagneetiline uurimislaev, maailmas oli tollal üks veel: USA Carnegie Okeanograafia Instituudi uurimislaev Carnegie.

Kirjandus

• ERA f. 495, nim. 12, s.6
• Potter, H., Treikelder, I. Maamagnetismi mõõtmistest Eesti kaitseväes. Killuke kaitseväe topograafide rahvusvahelise tähtsusega mõõtmistest aastatel 1923-1938. – Kaitse Kodu! 2009, 5

Loodud 2011 (R. Naber)