Haubjerre soo, Houbjerre soo või Houberskiarre soo, Ruhnu kõrgeimast kohast, Håubjärre (Haubjerre) künkast lääne pool madalas lohus olev soo, s.o endine jäänukjärv. Soo on kaetud umbes 1 m paksuse Kvaternaari ajastu setete kihiga (leidub ka madalsooturvast). Suurvee ajal koguneb sinna ka vett. Ala katab madalsoorohumaa.

Haubjerre künkast loode ja põhjapool olevad madalad lohud on samuti endised jäänukjärved (Keloskiarre, Djupkiarre). Teine selle piirkonna tuntuim soine koht on Ruhnu külast läänes Baskiarre. Seda endist järveala katab kuni 1 m paksune mustjashall mudane peenliiva kiht. 1910. aastal põllumajanduse arendamise käigus kaevati kraav ning lasti järv tühjaks. Enne seda ühendas järve läbi küla voolanud oja, mis Pärsil merre suubus.

Haubjerre sooga on seotud rahvapärimused. Rahvasuu räägib, et Haubjerre soos on viikingilaeva Runö jäänused. Kui see koht oli veel merega ühenduses, olevat laev sinna tormi eest varju tulnud. Laeva nimest pärinevat ka saare rootsipärane nimi Runö.

Kirjandus

• E. Roosaluste. Ülevaade Ruhnu saare taimkattest. Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat. 73. köide. Tallinn, 1993
• J. Kask, A. Lepland, R. Perens. Ruhnu saare geoloogiline minevik ja tänapäev. Tallinn-Kuressaare, 1994

Loodud 2013