Ardenni hobune on Belgia veohobune

ardenni hobune, Lõuna-Belgiast Ardennidest pärit raskeveohobusetõug. 19. sajandiks olid aretatud kuivapoolse konstitutsiooniga, energilised ja vastupidavad uni­versaalsed hobused. 19. sajandi keskel lisati araabia tõugu, hiljem hakkas suurenema brabanssoonide (teine, massiivsem raskeveohobune, tõug pärineb Belgia Brabandi lauskmaalt) mõju. Ühtne tõuraa­mat seati sisse 1886. Välismaal tuntakse ardenni ka Belgia hobusena. Varem oli ardenni hobuse turjakõrgus 148–155 cm, nüüd on see täkul 160, märal 158 cm, kehamass 550–700 kg. Ardenni hobused on varavalmivad, vähenõudlikud, vastupidavad, healoomulised ja rahulikud, sobivad eriti mäestikupiirkonda. Välimikule on iseloomulikud kahestunud laudjas ja pikad jõhvkarvad jalgadel. Ardenne on viidud teistesse Euroopa riikidesse, Ameerikasse ja Austraaliasse, kus on kujunenud iseseisvad piir­kondlikud tõurühmad (rootsi ardenn 1870. aastail, väiksem ja vähenõudlikum; vene raskeveohobune 19. sajandi keskel; balti ardenn Eestis, Leedus ja Lätis). Eestisse toodi 1862 akadeemik Alexander Theodor von Middendorffi eestvõttel Belgiast 2 ardenni täkku ja 10 mära, katsetati nii puhasaretust kui ka ristamist eesti kohaliku hobusega, aga 19. sajandi lõpuks sellest loobuti. Teise vooluna tuli ardenn Eestisse enne I maailmasõda, kui suurmaapidajad tõid neid sisse spetsiaalselt põllu­harimiseks. 1911 loodi Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts (Baltischer Verein von Züchter kaltblütiger Pferde; tõuraamat kahes osas: Belgia hobused ja Inglise hobused). 1921 asutati Rakveres Ardenni Hobuste Tõuselts, alustati ardennide märki­mist tõuraamatusse. 1923–25 toodi Eestisse 103 ardenni (Root­sist 10 täkku ja 88 mära, Belgiast 4 täkku ja Hollandist 1 täkk). Hoogustusid puhasaretus ja ristamine. 1931 loodi Tori hobusekasvanduses ardenni osakond (10 mära ja 2 täkku). Ardennid levisid peamiselt Põhja-Eestis, sest nad vajavad mineraalainerikast sööta ja tugevat pinnast. Eesti tuntuim ardennikasvataja on olnud Tartumaalt Kuuste vallast Villemist pärit Riigikogu liige Georg Ottas. Ardenn on eesti raskeveohobuse peamine aretuskomponent.

Välislingid

• J. C. Hewitt. A Brief History of the Ardennes Horse (inglise keeles)
• Ardenni hobune (YouTube'i video)

EME 1, 2008 (K. Peterson)