araabia hobune, vanim ratsahobusetõug. Selle aretasid Araabia poolsaarel beduiinid. Tõu kujune­misele avaldasid mõju kuiv poolkõrbeline kliima, kehv söötmine ja sagedased sõjad. Araabia hobune hakkas maailmas levima 11. sajandil ristisõdade ajal. Looduslik ja kunstlik valik on kujundanud ta vähenõudlikuks, vastupidavaks ja kiireks (oli täisverelise ratsahobuse aretamiseni maailma kiireim hobune). Beduiinid are­tasid araabia hobust puhtalt, araabia mära paaritamist võõrast tõugu täkuga peeti patuks. Araabia hobune on madalakasvuline (kõrgus 145–150 cm), harmoonilise kehaehitusega ning kuiva ja tihke konstitutsiooniga, kehamass 350–450 kg. Kere on ümar, lühike, rind lai, laudjas horisontaalne, saba kerest kaarjalt eemal. Tavaline allüür on galopp. Värvus peamiselt hall, ehkki araablased ise peavad kõige kiiremaks kõrbe ja kõige vastu­pidavamaks musti. Araabia hobune on kergesti õpetatav, healoo­muline ja tugeva tervisega. Valmib hilja, on viljakas ja pikaealine (keskmine eluiga 25 aastat). Parimad kasvandused on Euroopas (Poolas, Ungaris) ja USA-s. Eestis on mõned araabia hobused ratsabaasides.

Välislingid

• Arabian Horse World (inglise keeles)
• Araabia hobune (YouTube'i video)

EME 1, 2008 (S. Tölp)