Amuur (miiniveeskaja)
Amuur, miiniveeskja, 296 brt, masinate võimsus 4625 hj (3400 kW); ehitatud 1907 Peterburis. Võttis osa Esimesest maailmasõjast Riia ja Soome lahel (laeval oli ka üle 10 eestlase). 1918–30 kasutati laeva ujuvkasarmu ja laona. 1930–38 oli Amuur Leningradi OSOAVIAHIM-i (ALMAVÜ eelkäija) õppelaev, aastast 1939 kuulus Balti laevastikku, uputati Teises maailmasõjas (28. VII 1941) Tallinna sadamasse sissepääsu tõkestamiseks, kui Balti laevastik Tallinnast evakueerus. 1951 tõsteti üles ja lõigati vanarauaks.
Amuuril teenis ohvitserina allveelaeva Kalev viimane kapten B. A. Nõrov.
Amuuri sõsarlaev Jenissei hukkus Esimese maalimasõja ajal (1915) Saksa torpeedorünnakus.
Kaks esimest samanimelist miinilaeva ehitati Venemaal 19. sajandi lõpus ja nad osalesid aktiivselt Vene-Jaapani sõjas. Tänu soomuslaevadega võrreldavale kiirusele kasutati neid erinevalt varasematest miinilaevadest ründeoperatsioonidel miiniväljade paigutamisel.
MerLe, 1996; muudetud 1996
