Alperten, Jüri

Jüri Alperten (16. VI 1957 Tallinn), muusikajuht, dirigent, pianist ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1987). Isa Moissei Alperten, ema Renata Goznaja.

Õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaveri- (Bruno Luki klass) ja klarnetierialal (Hans Suurvälja klass), lõpetas 1975 klaverierialal. Lõpetas 1979 klaverierialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi cum laude (Bruno Luki klass), õppis samas dirigeerimist Roman Matsovi juhendamisel. Lõpetas 1985 Leningradi konservatooriumi orkestridirigeerimise erialal (Ilja Mussini klass).

Debüteeris 1979 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees ja 1982 Estonias Verdi „Attila” esmaesitusega Nõukogude Liidus. Töötanud aastast 1985 dirigendina Estonias, oli 2002–04 orkestri peadirigent. Juhatanud Estonia külalisetendusi Läti Rahvusooperis, Moskva Suures Teatris, Soome linnades ja korduvalt Malmös. Olnud 1993. aastast Eesti Muusikaakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog (1995. aastast dotsent) ning juhatanud 1994–2000 muusikaakadeemia sümfooniaorkestrit. On 1998. aastast ühtlasi Pärnu Linnaorkestri peadirigent, esinenud orkestriga Lätis, Soomes, Rootsis ja Ungaris. Juhatanud ooperietendusi Läti Rahvusooperis, Rootsis Värmlandi muusikateatris ja Göteborgi Ooperiteatris, sümfooniakontserte nii Eesti kui kunagise NSV Liidu orkestritega, sh Minski, Novosibirski ja Moldova orkestrid, korduvalt Leningradi filharmooniaorkestrit ja NSV Liidu Kultuuriministeeriumi sümfooniaorkestrit. Dirigeerinud veel Läti, Soome, Tšehhi ja Ungari orkestreid. Repertuaari on kuulunud mitmeid vokaalsümfoonilisi suurvorme (nt Mozarti ja Verdi „Reekviem”), kõik Beethoveni ja Brahmsi sümfooniad, enamik Richard Straussi orkestriteoseid. Juhatanud üldlaulupidudel (1999, 2004, 2009) ja Kuressaare ooperipäevadel (2013, 2014). Esinenud pianistina, esitanud koos Kalle Randaluga Mozarti „Kontserdi kahele klaverile” KV 365 (2000 Pärnu Linnaorkester, 2007 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) ja kaht osa sellest koos Tallinna Kammerorkestriga (2002), osalenud 2007 ansamblistina Suure-Jaani muusikafestivalil.

Autasud

  • III koht üleliidulisel dirigentide võistlusel Novosibirskis 1988
  • Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 1997, 2000
  • Eesti muusikateatri aastapreemia 2001
  • Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2002
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2009)
  • Harjumaa teatripreemia 2012
  • Eesti Muusikanõukogu preemia 2014
  • Pärnu linna Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind 2014
  • Eesti teatri aastaauhind 2015

Muusikajuht

  • Glazunovi Raimonda (1983)
  • Minkuse Don Quijote (1986)
  • Singi ja Murdmaa Surma ja sünni laulud (1988)
  • Adami Giselle (1988)
  • Bocki Viiuldaja katusel (1989)
  • Kálmáni Krahvinna Mariza (1990)
  • R. Straussi Viimased laulud (1991)
  • Dohnányi Variatsioonid (1991)
  • Rangströmi Preili Julie (1991)
  • Minkuse Paquita (1992)
  • Haydni Väike sümfoonia (1992)
  • Bartóki Võlumandariin (1992)
  • Glucki, Stockhauseni ja Murdmaa Don Juani mäng (1992)
  • Stravinski Rubies, Capriccio (1993, Soome Rahvusooperis)
  • Cimarosa Salaabielu (1994, Eesti Muusikaakadeemias)
  • Zandonai Ekeby kavalerid (1994, Karlstadtis)
  • Prokofjevi Tuhkatriinu (1995)
  • Raveli Daphnis ja Chloë (1996)
  • Bizet’ ja Štšedrini Carmen (1996)
  • Tšaikovski Uinuv kaunitar (1997)
  • Štšedrini Anna Karenina (2000)
  • de Falla Lühike elu (2001)
  • Tšaikovski Pähklipureja (2001)
  • Weberi Nõidkütt (2003)
  • Prokofjevi Romeo ja Julia (2003)
  • Härmi Kameeliadaam (2006, Liszti muusika)
  • J. Straussi Nahkhiir (2010)
  • Hyndi Rosalinde (2011)
  • Leigh’ Mees La Manchast (2012)
  • Wagneri Tannhäuser (2014, Eesti teatri aastaauhind)

Helikandjaid

  • Helmut Rosenvald (CD, 2004)
  • Rahvusooper Estonia 100,  4, 5, 6 (CD, 2006)
  • Estonia ooperihääled (CD/DVD, 2009)
  • Rändavad laulud (DVD, 2014)

Kirjandus

  • I. Garšnek. Jüri Alperten. – Sirp ja Vasar, 29. märts 1985
  • J. Alperten. Laureaadiks detsembris. Intervjueerinud H. Kulo. – Õhtuleht, 7. jaanuar 1989
  • P. Tooma. Piimamees Tevje õnnelikult Eestis. – Teater. Muusika. Kino 1990, 1
  • M. Põldmäe. Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkester – noor ja tubli. – Õhtuleht, 4. oktoober 1995
  • M. Rais. Mõned välismaalased nimetavad teda Eesti parimaks dirigendiks. – Muusikaleht 1996, 3
  • G. Naaber. Jüri Alperteni Pärnu-plaanid. – Muusikaleht 1998, 7/8
  • M. Mändla. Vox est fest. – Teater. Muusika. Kino 2002, 1
  • E. Klas, J. Alperten. Eri Klas ja Jüri Alperten uutel postidel. Intervjueerinud I. Randalu. – Muusika 2002, 7
  • Who is Who in Estonia. Music. Tallinn, 2004
  • T. Velmet. Jüri Alperten – omadele oma. – Sirp, 22. juuni 2007
  • J. Alperten. „Lasteaias arvati, et ma olen täiesti ebamusikaalne“. Intervjueerinud A. Viivik. – Harju Elu, 13. aprill 2012
  • A. Jürisson. Jüri Alperten pälvis muusikanõukogu preemia. – Pärnu Postimees, 2. oktoober 2014
  • J. Alperten. Dirigendiks ei saada, vaid sünnitakse. Intervjueerinud T. Unanova. – Muusika 2015, 1

Välislinke

ETBL, 2000 (V. Paalma); täiendatud 2015 (E. Pilliroog)