Ainuõõsse põhitüübi meduusi keha pikilõige. Sinine osundab kehaõõnt, mis algab all suusagaraga. Selle kohal on vihmvarjuna kummik, mille serval on kombitsad ja meeleelundid

ainuõõssed (Cnidaria, mõnes süsteemis Соеlеnterata; ingl cnidarians, vn cтрекающие, ka книдарии), vees (peamiselt meres) elavate madala arengutasemega, enamasti radiaalsümmeetrilise ehitusega hulkraksete loomade hõimkond; umbes 9000 liiki. Ainuõõssetete läbimõõt on 1 mm (mõned hüdraloomad) kuni 2,1 m (meriseen – Cyanea capillata, koos kombitsatega kuni 40 m).

Ainuõõssed on oma kujult väga mitmesugused. Nende kehasein koosneb kahest rakukihist: ekto- ja entodermist. Rakukihtide vahel asetseb mitterakulise sültja tugiaine (vahehüüvendi ehk mesoglöa) kiht. Ektodermi epiteellihasrakkude vahel on tunderakke, mis moodustavad algelise närvisüsteemi, ja erilisi kõrvekapslitega rakke (kõrverakud), mida on vaja kaitseks ja ründeks. Entoderm (sisemine kiht) vooderdab keha ühisõõnt. Paljud ainõõssed on lubi- või sarvtoesega, näiteks moodustab osa õisloomi korallrahusid. Seedimine algab keha ainukeses õõnes – ühis- ehk gastraalõõnes – ja lõpeb entodermi rakkudes. Kombitsatest ümbritsetud suuava talitleb ka pärakuna.

Ainuõõsseid on kaks põhitüüpi, mis paljudel juhtudel põlvkondadena vahelduvad: substraadile kinnistunud ja pungudes sigiv, liigiti kolooniaid moodustav polüüp ja vabalt ujuv, suguliselt sigiv meduus. Kõik ainuõõssed on röövloomad. Meeleelundid (silmad ja vaagpõiekesed) on ainult meduusidel. Enamik ainuõõsseid on lahksugulised. Nende arengule on iseloomulik pelaagilise umbvastse ehk plaanula järk. Ainuõõssete vanimad kivistised pärinevad Kambriumi setteist. Erinevates süsteemides käsitletakse hõimkonna klassideks jagunemist erinevalt. Neist ühe järgi kuulub hõimkonda kolme klassi: hüdraloomad, karikloomad  ja õisloomad ehk korallid.  Eesti merevete tuntuim ainuõõsne on karikloom meririst.

VE, 2006; MerLe, 1966; EE-1, 1985; muudetud 2011