Aimre, Lembit
Lembit Aimre (aastani 1937 Jürgenson; 22. V 1902 Lahmuse mõis, Suure-Jaani kihelkond – surmaaeg teadmata), laulja (tenor). Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Isa viinapõletaja.
Lõpetas 1914 Paide gümnaasiumis 5 klassi, laulmist õppis 1924–27 Valga Muusikakoolis (esines ka Sädeme laulumängudes), 1929–31 Salme Kanni, 1931–32 Armanda degli Abbati ja 1937 Berliinis professor Neumanni stuudios ning 1939–41 Tallinna Konservatooriumis (Aleksander Arderi klass). Töötas 1925–30 (vaheaegadega) Vanemuises, 1933–39 Narva Teatris ja 1943–44 Ugalas, esines ka kontserdilauljana. Põgenes 1944 Rootsi, esines Stockholmis Eesti ooperisõprade seltsi lavastustes, hiljem elas Kanadas.
Osi
- Alfonso (Donizetti Favoriit, 1925)
- Fernando (Verdi Trubaduur, 1926)
- Gustave (Lehári Eva, 1928)
- Faust (Gounod’ Faust, 1930)
- Sándor (Lehári Mustlase kirg, 1933)
- Tassilo (Kálmáni Mariza, 1934)
- Punavari (Rombergi Kõrbelaul, 1935)
- Mister X (Kálmáni Tsirkusprintsess, 1936)
- Pastelli (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1936)
- Jacques Farrère (Ardna Tütarlaps kodumaata, 1937)
- Heino (Beneši Haljal aasal, 1937)
- Radjami (Kálmáni Bajadeer, 1938)
- doktor Lepne (Hõimre Puhkevad pungad, 1939 Draamateatris)
- Christof (Meinecke Kas mehed võivad olla truud, 1943)
- Ragino (Hennequini Ei või olla, 1944)
- Spoletta (Puccini Tosca, 1947)
Kirjandus
- Lembit Jürgenson sündis teatris! Intervjueerinud Ali. – Päevaleht, 2. veebruar 1936
ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017