viljaoks, aianduses viljapuu kasvupungast moodustunud enamasti lühike oks, mille pung, nn tipupung, areneb viljapungaks, õitseb ja viljub. Eristatakse kujult, pikkuselt ja arenemiselt erinevaid viljaoksi, nende teke on liigi- või sordiomane, kuid sõltub ka muudest teguritest, peamiselt võra lõikusest.

• Rõngasoks on kuni 5 cm pikkune viljaoks, mille külgedel on lehearmidest ja pungasoomustest tekkinud rõngad, väljaarenev pung, harilikult viljapung, tekib ainult selle tipus. Rõngasoksi leidub peamiselt õunviljalistel (harilikult vähehargneva võraga sortidel, nt 'Sidrunkollasel taliõunal' ja 'Tallinna pirnõunal'), harvemini luuviljalistel.
• Viljapiik (moodustub peamiselt õunviljalistel) on 5–7 cm pikkune enamasti täisnurga all väljuv jäik asteljas viljaoks, millel viljapungad arenevad harilikult külgpungades.
• Kännusoks (luuviljalistel, peamiselt ploomipuudel) sarnaneb viljapiigiga, kuid on sellest pikem, nõrgem ja väiksema väljumisnurgaga.
• Neosoks on luuviljaliste, peamiselt maguskirsipuude lühike viljaoks, mille tipus asub kasvupung ning viljapungad paiknevad männaseliselt selle ümber.
• Viljaraoke (peamiselt õunviljalistel) on 5–15 cm pikkune nõrk viljaoks, mille tipus areneb viljapung.
• Viljaraag on samalaadne, kuid pikem (üle 15 cm), harilikult allarippuv õunviljaliste viljaoks, teda leidub enamasti hästi hargneva võraga sortidel.
• Segaviljaoks (luuviljalistel, ka mõnd sorti õunapuudel, nt 'Tellissaarel') on viljaoksa ja kasvuoksa vahevorm, mõned tema külgpungadest on kasvu-, mõned viljapungad.

Viljaoksal, peamiselt rõngasoksal, viljaraokesel ja -raol, tekib viljavarre kinnituskohal enamasti paksend ehk viljapaun; selle pungadest kasvavad harilikult lühioksad, mis kujunevad mõne aasta pärast viljaoksteks, moodustades harunenud viljaoksa.

Viljapaunast kasvab mõnikord pikemaid oksi. Viljapauna tipupungadest kasvanud tugevad ühesuguse kasvutugevuse ja teravnurkse hargnemisega oksad moodustavad kahvelharusid, nt õunapuusordil 'Liivi kuldrenett'.

a viljaraag

b viljaraoke

c viljapiik

d rõngasoks

e neosoks

f harunenud viljaoks

g viljapaunad

EE 10, 1998