Vidadi (õieti Molla Vəli Vidadi; 1709 Şəmkir – 1809 İkinci Şıxlı), aserbaidžaani luuletaja ja valgustaja.

Sai hea hariduse, valdas väga hästi araabia ja pärsia keelt. Töötas õpetajana (mulla) enda asutatud koolis. Oli arvatavasti mõnda aega Kharthli ja Kahhethi kuninga Irakli II [1744–98] kohtusekretär. Pika elu jooksul oli ta tunnistajaks paljudele sõdadele ja verevalamistele Aserbaidžaani khaaniriikide vahel ja välisvaenlastega, mis avaldas mõju ka tema loomingule.

Vidadi loomingut mõjutasid Aserbaidžaani kirjanduse klassiku Muhammad Füzuli ja rahvalaulikute (ašuugide) realistlik looming, kasutas meisterlikult turgi rahvaluulele omast vormi (gošma). Tema varane luule on optimistlik ja elujaatav, hilisemale loomingule on iseloomulik pessimistlik toon ja sufi müstika elemendid („Kannatusteraamat”, „Musibatname”). Mitmes luuletuses kirjeldab hinge teekond müstilises meditatsioonis, kuid kasutab ajalooliste sündmuste ja inimeste kirjeldusi. Erinevalt oma luuletajast sõbra Vagifi rõõmsameelsest ja optimistlikust loomingust on Vidadi teosed üldjuhul negatiivse alltooniga ja kurvameelsed. Tuntud on nende luulevormis (gaseelid) kirjavahetus, mis vormilt meenutab ašuugide võistlust. olid kirjutatud Irakli II poja surma puhul.

Loodud 2015