Priit Veebel (aastani 1937 Friedrich Webel; 12. IX 1910 Tallinn – 24. VII 1944 Tallinn), pianist, helilooja, arranžeerija ja dirigent. Isa taksojuht, ema kodune. 

Õppis 1924–28 Tallinna Konservatooriumis Peeter Ramuli klaveriklassis. Alustas 1926 tantsumuusikuna Tallinna reaalgümnaasiumi üheksaliikmelises orkestris Vivo Band (koos Elmar Perdi, Eevalt Turgani, Gustav Ernesaksa jt muusikutega). 24. mail 1937 kinnitas Haridusministeeriumi kutseoskuse osakonna esimees Johannes Aavik ta kutsemuusikuks registreerimise. Aastast 1942 surmani oli Estonia teatri kontsertmeister-repetiitor ja balletidirigent (nt Eduard Tubina „Kratt”).

Oli 1928–40 kutseline pianist Tallinna restoranides (1928–29 restorani Marcelle ansamblis Five Royalty, restorani Küba ansamblis Six Rhythm Boys, 1930 ansamblis The Happy Seven, 1931–39 Kurt Strobeli orkestris ja paljudes muudes koosseisudes) ning juhtis tantsuorkestreid, näiteks 1941–43 Landessender Revali tantsuorkestrit. 1929 suvel mängis Pärnu Rannasalongis ja oli samas rahvalike lauludega esinenud Karl Otsa saatja. 1930 oli tal viiuldajana väike osatäitmine Konstantin Märska Eesti esimeses plaadile salvestatud heliga filmis „Kuldämblik”.

Oli tunnustatud džässipianist, esines sageli raadiosaadetes koos Konstantin Paalse trio või kvartetiga, hiljem trios Uno Eltsi ja Elmar Kruusiga. Korraldas 1936 Eesti esimese džässikontserdi (ka 1938, 1939 ja 1940). Sai 1930. aastate teisel poolel tuntuks menukate laulude autorina („Kalevite kants”, „Vana jahilugu”, „Laul kenale kodule”, „Päikeselised päevad”, „Õhturahu”, „Nooruse laul”,„Eesti legionäride laul”, plaadile laulsid neid näiteks Artur Rinne ja Ants Eskola), kirjutas ka tantsulugusid („Öiti tihti”, „Elisabeth”, „Kuuvalgeil öil”) ja klaveripalu. Oli 1930. aastatel enimplaadistatud autoreid.