tuulehaugilised (Beloniformes; vn cарганообразные), peamiselt troopika ja lähistroopika luukalad. Seltsi kuulub umbes 150 liiki, kes jagunevad 4 sugukonda: poolkoonlased (Hemirhamphidae), pääsukalalased (Exocoetidae), tuulehauglased (Belonidae; umbes  25 liiki, keha peenike, lõuad on väljavenitunud, paljudel on hambad kihvataolised; röövkalad) ja makrellhauglased (Scomberesocidae). Elutsevad mitmesugustes veekogudes, hoiduvad ülemistesse veekihtidesse.

Neil on piklik keha, pikkus liigiti 4 cm kuni 1,8 m (suurim on krokodillhaug – Tylosurus crocodilus), seda katavad kaarsoomused, uimedes ei ole ogakiiri, selja- ja pärakuuim paiknevad kohakuti. Küljejoon kulgeb piki keha alumist poolt. Ujupõis on suletud (ei ole ühenduses neeluga). Enamik tuulehaugilisi sööb planktonit, suured tuulehaugilised söövad kalu. Marjaterad on suured, paljudel niitjad jätked. Palju püügikalu, neist tähtsaimad on saira (Cololabis saira), makrellhaug (Scomberesox saurus) ja tuulehaug (Belone belone), viimane elab ka Eesti merevetes.

EE 9, 1996; VE, 2006; muudetud 2011