Virunuka tarandkalme

tarandkalme, kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand. Tarandi müürid on laotud suurematest raudkividest või lapiti asetatud paeplaatidest, kusjuures väliskülg on püütud laduda sirge; tarandi sisemus on täidetud kivide ja mullaga. Ühes kalmes võib olla palju tarandeid. Tarandkalmetesse maeti Eestis, Põhja-Lätis ja Edela-Soomes. Neid on ka Kesk-Rootsis ja et seal uuritud tarandkalmed on kõige vanemad, on võimalik, et sealt on need levinud ka Läänemere idarannikule. Eesti vanemad tarandkalmed kuuluvad arvatavasti I aastatuhande keskossa eKr. Mõned neist on ehitatud kivikirstkalmete juurde (Jabara kivikalmistu) või nendega kokku (Kurevere kivikalmistu). 2.–5. sajandil kujunesid suured, paljudest taranditest koosnevad põletusmatustega tarandkalmed Eesti levinuimaks kalmevormiks (Jaagupi tarandkalme, Virunuka kivikalmistu). Panustena on neist leitud peamiselt rõivastuse juurde kuulunud ehteid, tööriistadest nuge. I aastatuhande II poolel uusi tarandkalmeiid ei ehitatud, kuigi kohati neisse veel maeti.

EE 12, 2003